ANALÜÜS ⟩ Viimane hetk Vene kodanikelt hääleõigus ära võtta

Koalitsiooninõukogu kogunes esmaspäeval arutama Vene ja Valgevene kodanike valimisõiguse teemat. Foto: Madis Veltman

Valitsusparteide venitamine Vene kodanike hääleõiguse küsimusega on tekitanud ohu, et isegi kui tekib ühtne poliitiline tahe – Vene kodanikud ei saa kohalikel valimistel hääletada –, siis puhtajaliselt ei jõua riigikogu seda enam ära teha.

Sotside juht ja siseminister Lauri Läänemets rõhutabki Postimehega vesteldes ajafaktorit. «Aega põhiseaduse kiireloomuliseks muutmiseks enam pole,» räägib ta. Koalitsioonipartnerid arvavad aga teistmoodi. «Aega on küll vähe, aga kui kohe otsus teha, siis jõuab,» sõnab Eesti 200 juht Kristina Kallas. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras (Eesti 200), kes peab parlamendi poolt protsessi vedama, tunnistab, et oleks parem, kui aega oleks rohkem, aga kui kohe teha, siis nibin-nabin jõuab. Terrase sõnul on vastav eelnõu praktiliselt valmis, vaja ainult poliitilist tahet. «Ootame koalitsiooni otsust,» lisab Terras.

Põhiseaduse kiireloomuline muutmine – seda teed tahavad minna Reformierakond ja Eesti 200 – on tavapärasest seadusloomest erinev protseduur. Esimese ja teise lugemise vahel peab olema kaks kuud ning teise ja kolmanda lugemise vahel veel üks kuu aega, lõpuks võtab seaduse jõustumine kolm kuud. Kui arvestada, et protseduurilised ettevalmistused KOV valimisteks algavad juba järgmise aasta juunis-juulis, siis ajagraafikut vaadates on koalitsiooni selg vastu seina.