Ministeerium: paneelmajade ohutuse eest vastutab omanik

Lasnamäe kortermaja neljanda korruse rõdult kukkus alla piirdeplokk Foto: Toomas Lont

Majandusministeerium juhib tähelepanu, et Nõukogude ajast pärinevate kortermajade rõdud ja varikatused vajavad varisemise vältimiseks pidevat kontrollimist ning ehitise ohutuse eest vastutab selle omanik.
 

Tallinna Tehnikaülikooli teadurid on teinud Nõukogude aegsete paneelmajade vastupidavuse kohta uuringuid, mille põhijäreldus oli, et kortermajad peaksid vastu pidama veel vähemalt 30-40 aastat.

«TTÜ uuringu järgi ei ole olulist ohtu, et nõukogudeaegsed kortermajad lähitulevikus püsivuse ja stabiilsuse kaotaks, ehk nii-öelda «kokku kukuks». Samas viitab uuring selgelt ja eelkõige probleemidele seosed rõdudega, trepikodade varikatustega ja muude taoliste ehitise osadega, mis ei ole hoone kandekonstruktsioonideks, kuid samas võivad tekitada ohtu mitte hoonele tervikuna vaid just nendel paiknevatele ja hoone ümber liikuvatele inimestele ja paiknevale varale,» rääkis majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmet.

Nende elementide varisemist võivad tema sõnul põhjustada nii ehitusaegne madal ehituskvaliteet, elemendi ja selle tarilappide ebatäpsus, kuid kindlasti on ka oma töö teinud aeg. «Nii keevisühendused kui ka sarrusterast kaitsev betoon on aja jooksul korrodeerunud,» selgitas ta.

«Samuti viitab nii TTÜ uuring kui majandusministeerium on pidevalt rõhutanud, et hoonete püsivus on tagatud ainult korrapärase ja asjatundliku hoolduse tingimustes, mis tagavad ehitisele selle säilimiseks sobiva keskkonna. Hoone omanik peab regulaarselt oma ehitise seiskorda jälgima ja vajadusel korraldama hooldust ja renoveerimistöid,» lausus Sarmet.

Ta tõdes, et nõukodudeaegsete paneelmajade juures tuleb ette nii ehituspraaki kui lohakust. «Seega on kasutajate ja omanikepoolne ehitiste süstemaatiline olukorra jälgimine ja kahtluse korral vastavate ehitusspetsialistide kaasmaine kindlasti vajalik ja probleemide ennetamine kujuneb sageli kordades odavamaks kui tagajärgedega tegelemine.»

Sarmeti sõnul peavad kortermajade haldajad ja korteriühistud suhtuma tähelepanelikud ehitistesse, eriti võimalikesse muutustesse, nagu pragude teke, kreenide ilmnemine, vajumised jne. Kahtluste tekkimisel ja muutuste ilmnemisel tuleb kaasata ehitusala spetsialiste. «Kasuks tuleb ka korraliste ülevaatuste tellimine ekspertidelt, kes oskavad kaardistada probleemid ja anda konkreetsed soovitused millele konkreetse ehitise puhul tähelepanu pöörata.»

Kõikide vanade kortermajade üksikasjalikku ülevaatust ei pidanud Sarmet hädavajalikuks. «Eelkõige tuleb hoida silmad lahti ja kahtluse korral kaasata spetsialiste. Võimaluse korral võib tellida ka eksperdipoolse hoone ülevaatuse, kes juhib tähelepanu jälgimist vajavatele ehitise osadele ja detailidele.»