/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/10/29/16451535t1hc5e8.jpg)
Riigikontroll leiab täna avalikustatud aruandes, et Eestis jõuavad Euroopa Liidu õigusloomet puudutavate ettepanekute puhul sisulist tagasisidet anda vaid vähesed huvirühmad ja mõjude analüüs ei arvesta alati Eesti eripäradega.
RIIGIKONTROLL ⟩ Eesti ei arvesta Euroopa Liidu õigusloome seisukohtades sageli oma eripäradega
Euroopa Komisjon avalikustas 2019. aasta detsembrist kuni 2024. aasta märtsini enam kui 600 algatust, millest üle 80 protsendi on õiguslikud algatused ja ülejäänud erinevad strateegiad, tegevuskavad ja teatised.
Suur algatuste maht paneb märkimisväärse koormuse Eesti valitsusasutustele seisukohtade ettevalmistamisel ja läbirääkimistel osalemisel. Euroopa Komisjoni uued algatused on muutunud üha detailsemaks ning mõjutavad samal ajal mitmete valitsemisalade poliitikaid. See suurendab riigisisest koordineerimisvajadust ja kaasatavate huvirühmade hulka ning muudab Eesti seisukohtade kujundamise keerukamaks.
Riigikontrolör Janar Holm märkis, et Eesti seisukohad, millest läbirääkimistel lähtutakse, peavad valmima õigel ajal, olema selged, põhinema analüüsil, arvestama igakülgselt riigi huve.
«Euroopa Liidu algatuste menetlemiseks ei saa täiendavalt paisutada ministeeriumide töötajaskonda. Seetõttu on eriti kriitiline juba poliitika kujundamise võimalikus varajases faasis eristada Eesti jaoks kriitilised algatused vähemtähtsatest ning keskenduda esmatähtsale,» ütles Holm.
Hilinemine tähendab piiratud võimalusi
Audit näitas, et sageli ei valmi seisukohad esialgu kavandatud tähtajaks, kuna seisukohtade kujundamine Euroopa Liidu erinevate eelnõude kohta on intensiivne ja töömahukas. Selline hilinemine aga võib tähendada, et kui sisulised arutelud Euroopa Liidu Nõukogu töögruppides juba käivad, jäävad võimalused mõjusalt läbirääkimistel osaleda piiratuks.
Euroopa Liidu asjade mõju analüüsides tuleks pöörata enam tähelepanu spetsiifiliselt Eesti ettevõtjatele, elanikele või riigile avalduvatele mõjudele. Prioriteetsete eelnõude mõjusid suudetakse analüüsida ka lühikese aja jooksul, aga Eesti spetsiifiliste mõjude väljatoomine seisukohtade kujundamisel on ebaühtlane.
Seisukohtade kujundamisel on esialgse mõjude hinnangu koostamise aeg piiratud. Kui enne algatuse avalikustamist ei ole Eestis valdkonda analüüsitud, siis põhjalikku mõjuanalüüsi seisukohtade koostamise jooksul üldiselt teha ei jõuta.
See omakorda on põhjuseks, miks mõjude analüüsi kokkuvõtte koostamisel tuginevad Eesti valitsusasutused Euroopa Komisjoni üldistele mõjuhinnangutele, milles on aga tõstetud esile algatuste positiivseid mõjusid ja pööratud vähem tähelepanu kaasnevatele kuludele või lisakoormusele.
Näiteks, kaupade parandamise direktiivi seisukohtade seletuskirjas 2023. aastal oli nenditud, et eelnõul on pigem positiivne mõju parandusteenuste turule, kuid puudus igasugune kvantitatiivne analüüs Eesti parandusteenuste turu kohta. Samas on Eesti ettevõtjatele, elanikele või riigile täiendavalt tekkivate kulutuste või halduskoormuse analüüs seisukohtade kujundamisel ülioluline, kuna eelnõu menetlemise käigus on võimalik eelnõu sisuliselt muuta ja sellega negatiivseid mõjusid vähendada.
Liiga lühike aeg huvirühmadele
Huvirühmadelt küsitakse arvamusi algatuste kohta ning informeeritakse neid seisukohtade valmimise protsessist, kuid paremat kaasamist pärsib seisukohtade kujundamiseks ette nähtud aeg. Huvirühmade tagasiside määr võib mõnikord jääda väga madalaks, kuna materjalid on spetsiifilised ja mahukad ning huvirühmadel ei pruugi olla piisavalt ressurssi tähtaegselt – vaadeldud juhtumeil 10–16 päeva jooksul – arvamuse kujundamiseks.
Kui Eesti seisukohtade kujundamisel ei ole huvirühmade seisukohad esindatud, tekib risk, et Eesti seisukohtades ei arvestata mõne eelnõust mõjutatud sihtrühma huvidega.
Seisukohtade menetlemisele ja sellesse kaasamisele aitaks kaasa, kui seisukohtade kujundamise protsess oleks paremini jälgitav ja lõplikud seisukohad paremini leitavad. Eelnõude infosüsteemis ei ole terviklikult kättesaadavad kõik ministeeriumidelt ja huvirühmadelt saadud arvamused, mistõttu ei ole kindlust, et analüüsil on kasutatud kõiki saadud arvamusi. Kohati puuduvad riigikogus heakskiidetud Eesti lõplikud seisukohad, mistõttu võib tekkida segadus, millised on kehtivad seisukohad.
Kuna Euroopa Liidu õigusakti riigisisesesse õigusesse üle võttes lähtutakse seisukohtade kujundamise käigus tehtud tööst, on oluline, et kogu info (sh kaasatud huvirühmade ja kaasvastutajate panus), millele seisukohtade kujundamise ajal tugineti, oleks analüüsimiseks ka hiljem tervikuna kättesaadav.
Eestil on Euroopa Liidu liikmesriigina juba 20 aastat olnud õigus ja kohustus panustada Euroopa Liidu õigusloomesse. Umbkaudu kolmandik ettevalmistatud seaduseelnõudest Eestis tuleneb Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisest või rakendamisest. Seisukohtade kujundamisel tuleb arvestada võimalikult suures ulatuses hea õigusloome põhimõtteid.
Eesti seisukoha kujundamine Euroopa Komisjoni avalikustatud Euroopa Liidu asja kohta saab alguse riigikantselei juures tegutsevas Euroopa Liidu asjade koordinatsioonikogus, kus lepitakse kokku vastutavad ministeeriumid ja seisukohtade esitamise tähtajad.
Vastutav ministeerium analüüsib Euroopa Liidu asja mõjusid, konsulteerib kaasvastutavate ministeeriumide ja mõjutatud huvirühmadega ning kujundab seisukohad, mis kooskõlastatakse Euroopa Liidu asjade koordinatsioonikogus. Seisukohad Euroopa Liidu asjades kiidab heaks valitsus.
Valitsuse otsusena vormistatud seisukohad edastatakse seisukoha võtmiseks või arvamuse avaldamiseks riigikogule. Riigikogu võib valitsuse seisukohti toetada, täiendada või muuta, mitte toetada või loobuda seisukoha võtmisest. Läbirääkimistel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel tuleb lähtuda riigikogus heaks kiidetud seisukohtadest.