/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2024/10/28/16449285t1h9961.png)
Eelmisel nädalal harjutasid EL liikmesriigid ning institutsioonid kriisiolukorraga toimetulekut olukorras, kus erinevate hübriidrünnakute tulemusel oleksid kriitilised teenused, sh elektrivarustus ja sideteenused, olulisel määral häiritud.
Euroopa Liit harjutas kriisiõppusel massiliste hübriidrünnakutega toimetulekut
Õppuse esimene etapp keskendus ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika planeerimisele ja konsulaarkriisi lahendamisele. Teine etapp koosnes erinevatest hübriidrünnakutega seotud stsenaariumitest, sealhulgas inimeste evakueerimisest konfliktipiirkonnast.
Julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektori asetäitja Priit Saare sõnul andis õppus kindluse, et võimalikes kriisides saame kiiret ja vajalikku tuge. «Eesti jaoks on oluline, et loodusõnnetuste ja tsiviilkriiside kõrval oleksid omal kohal ka riigikaitsealaste riskidega arvestamine. Euroopa elanikkonnakaitse mehhanismi käivitamine lubas tuvastada kitsaskohti ja lõi selguse, kes mille eest vastutab,» lisas Saar.
Eestil oli seekord õppusel kandev roll ning eesmärgiks oli harjutada Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu toe küsimist ja vastuvõtmist ning diplomaatiliste pingutustega kriisisituatsiooni lahendamist. Õppus oli laiemaks koormustestiks nii ELi erinevatele institutsioonidele kui ka liikmesriikidele, et testida kriisideks valmisolekut.
Õppusest võttis osa 24 EL liikmesriiki ning USA ja Norra. Eestist võtsid osa riigikantselei, alaline esindus EL juures, siseministeerium, välisministeerium, kliimaministeerium, sotsiaalministeerium, regionaal- ja põllumajandusministeerium, terviseamet ning päästeamet.
ELi elanikkonnakaitse tegevuste keskmes on hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus (ERCC). Keskus jälgib sündmusi kogu maailmas ööpäev läbi ja koordineerib ELi reageerimist kriisisituatsioonidele ja katastroofidele. Eestis täidab sarnast rolli riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo.