Nädala jooksul nakatus viirushaigustesse üle 3000 inimese

Külmetus, gripp. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Terviseameti teatel pöördus viimase nädala jooksul ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3001 inimest, neist 36,8 protsenti olid lapsed. Nakatunute arvu osas maakondades suuri erinevusi ei olnud.

Terviseamet kirjutab kodulehel, et püsivat gripiviiruse levikut ei ole veel täheldatud, registreeritakse üksikuid gripiviirusega seotud haigestumisi. Laboratoorselt kinnitati neli gripiviirust, neist üks oli A-gripiviirus, üks B-gripiviirus ning kahel juhul jäi viirus tuvastamata. Haigestumised olid valdavalt seotud muude respiratoorseid viirusnakkuseid põhjustavate viirustega, neist rinoviirused moodustasid 48 protsenti, millele järgnesid adeno- ja paragripiviirused.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa Liidus gripi aktiivsus madalal hooajalisel tasemel.

21. oktoobri seisuga lisandus nädala jooksul 867 covid-19 haigusjuhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv vähenes võrreldes eelmise nädalaga 4,6 protsenti.

Haigestumus on kasvutrendis vanuserühmades 5–9 aastat ning 75+ aastat. Väikelaste ja täiskasvanute hulgas on haigestumus vähenenud või ei muutunud märgatavalt.

Haiglate poolt edastatud andmetel hospitaliseeriti raske kuluga covid-19 haiguse tõttu 27 patsienti, kellest 24 ehk 88,9 protsenti olid üle 60-aastased. Intensiivravi vajas üks inimene, surmajuhte ei esinenud.

Raske covid-19 tõttu hospitaliseeritute arv püsib stabiilsena, langustrend on peatunud ning on täheldatud väikest kasvutrendi. Haigestumuse kasv vanemaealiste seas võib kaasa tuua ka hospitaliseerimiste arvu suurenemise.