SÕLMKÜSIMUS ⟩ Mida teha, et nutikodust ei saaks nutukodu?

Tiit Elenurm on koduseid nutilahendusi katsetanud üle kümne aasta. Ta usub, et järelhooldus ja kliendisuhtlus on kohati kitsaskohtadeks. Foto: Sander Ilvest

Kodused nutilahendused võivad muuta elu mugavamaks või odavamaks. Kahe eesmärgi saavutamine ühekorraga võib olla keerukam.

Trummi asumis elav EBSi ettevõtlusprofessor Tiit Elenurm on nutikodulahendusi kasutanud üle kümne aasta. Laes olevad sensorid tunnetavad inimese saabumist ja lülitavad sisse tulesid, seintel pilgutavad oma punakaid silmi nutipistikud, põrandal lookleb ohtralt juhtmeid ning toa nurgas riiulil seisab otsekui püha lepingulaegas hõbedane kastike: targa kodu juhtimiskeskus.

«Kuna mul on ainult elektriküte, siis minu jaoks on ridaelamuboksi haldamisel elektrimüüjale makstava rahasumma vähendamine A&O!» kõneleb Elenurm. Ja juba («Logime nüüd aga sisse…») avab ta sülearvuti ning otsib sealt üles targa kodu rakenduse, kus kenasti paika pandud kõigi ruumide soovitavad temperatuurid päevade ja tundide lõikes. 2017. aastal ehk ammu enne seda, kui elektri hind hoogsalt visklema hakkas, tellis Elenurm ettenägelikult endale ka lisaprogrammi, mis peaks toatemperatuuri reguleerima, arvestades börsihinna kõikumisi. Dramaatilise hinnatõusu korral alandab tark süsteem automaatselt tubade õhutemperatuuri kahe kraadi võrra.