/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/09/10/16350073t1h866b.jpg)
Ametiühingute keskliit leiab, et eriarsti visiiditasu ja haiglate voodipäevatasu tuleks tõsta järk-järgult ning alla 18-aastaste ravi maksta riigieelarvest.
Ametiühingute sõnul peaks arsti visiiditasu tõstma järk-järgult
«Meie nägemusel oleks mõistlikum tõsta omaosaluse määra väiksemate sammudega ning samas välja töötada toetusmehhanismid vähekindlustatud elanikele, et nende võimalus õigel ajal abi saada säiliks,» märkis ametiühingute keskliidu esimees Kaia Vask.
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovituste kohaselt peaks inimese omaosalus olema 15 protsenti. Eestis oli omaosaluse suuruseks 2022. aastal 23,1 protsenti ning visiidi- ja voodipäevatasu tasude tõstmisega suureneb omaosaluse määr veelgi.
«Visiiditasu 200-protsendine ja voodipäevatasu tõus mõjutavad suurt hulka inimesi ja kahjuks kõige enam siiski neid, kellel on tõsised terviseprobleemid. Inimesed, kellel on väike sissetulek, võivad loobuda arsti juurde minekust, mistõttu nende tervis halveneb ja tervishoiutöötaja juurde jõutakse alles siis, kui ravi on muutunud väga kulukaks nii patsiendile endale kui ka tervisekassale,» selgitas Vask.
Tervisekassal on küll võimalik võtta kasutusele reserve puudujäägi katmiseks, kuid ametiühingute keskliidu hinnangul saab see olla vaid erakorraline ja ajutine lahendus. «Pikas perspektiivis reservide kasutamine olemasolevat süsteemi jätkusuutlikumaks ei tee. Kindlasti on vaja tervisekassa maksubaasi suurendada. Üheks võimaluseks on ravikindlustuse maksete tasumine alla 18-aastaste laste eest riigieelarvest,» pakkus Vask.
Lisaks toetab ametiühingute keskliit kogu tervishoiusüsteemi analüüsi, et leida võimalikke kokkuhoiu kohti. «Näiteks tuleks lõpetada korduvate uuringute tegemine erinevate meditsiiniasutuste poolt. Pole harvad olukorrad, kus perearst teeb vajalikud uuringud ära ja saadab patsiendi eriarsti juurde, kes omakorda teeb samad uuringud,» leidis Vask.
Selleks, et kulud tervisekassale oleksid tulevikus väiksemad, on ametiühingute keskliidu arvates vaja taastada töövõimetuslehtede hüvitamine alates teisest haiguspäevast. Lisaks palub keskliit tervisekassal ja tervisekassa nõukogul hinnata muude kulutuste, sealhulgas reklaami, kolimise jmt asjakohasust ja maksumust ning leida ka nende hulgast kokkuhoiu kohti.