Pöördumine riigikogu poole: põhiõiguste piiramine ja olmelised ettekirjutused ei päästa planeeti Maa

Riigikogu poole pöördujate väitel pole inimkond suure tõenäosusega globaalsete kliimamuutuste peamine põhjustaja ega röövi fossiilkütuste kasutamist uute energiaallikate kättesaadavaks muutumiseni jätkates lastelt tulevikku, vastupidise jutlustamine aga põhjustab nende hinnangul nii-öelda kliimaärevust ja kannatusi. Foto: Caro/Sorge/Scanpix

Isikuvabaduse Sihtasutus esitas riigikogule pöördumise seoses kliimakindla majanduse seaduse eelnõuga, eesmärgiga veenda parlamendiliikmeid selle seaduse ebavajalikkuses.

Pöördumisele allakirjutanud (elektroonikainsener Aivar Usk, Toronto ülikooli keemia inseneriteaduse emeriitprofessor ja Tallinna Tehnikaülikooli audoktor Olev Träss, bioloog ja loodushoidja Arne Ader ning klimatoloog, Tartu Ülikooli klimatoloogia emeriitprofessor Jaak Jaagus) kutsuvad riigikogu liikmeid üles tutvuma nende esitatud argumentide ja faktidega, et nad saaks teha informeeritud otsuse, kas kliimakindla majanduse seadus on Eesti ühiskonnale vajalik olukorras, kus nende väitel ei eksisteeri veenvalt põhjendatud kliimakriisi ega kliimahädaolukorda ning süsihappegaasi kasvav osakaal atmosfääris seda ettenähtavas tulevikus ei põhjusta.

Pöördumises öeldakse, et nimetatud seaduse eelnõu vastuvõtmine kinnistaks Eestis olukorra, millega muu hulgas võimaldatakse erakordselt piirata kodanike isikuvabadusi ja õigusi (ettevõtlusvabadus, liikumisvabadus, elukorralduse vabadus ja teised), allutatakse avalik sektor ja erasektor põhjendamatult eelkõige kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamisele ja pööratakse sellevõrra vähem tähelepanu tegelikele loodushoiu ja keskkonna probleemidele. Ka väidavad pöördumise autorid, et seaduse kehtestamise vajaduse vastu räägivad argumendid samades mõõtmetes, mida on kasutatud selle põhjendamiseks. Muu hulgas märgivad nad, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni valitsustevaheline kliimapaneel ei kasuta oma teadusaruannetes termineid «kliimakriis» ega «kliimahädaolukord» ja on kriitiline nende terminite kasutamise suhtes meedias ja arvamusruumis. Veel seisab pöördumises, et kasvuhoonegaaside osakaalu kasv atmosfääris pole valdava osa äärmuslike ilmastikunähtuste põhjuseks, teadlaste hinnangud selle mõju ulatusele kliima soojenemisele lahknevad ning on suure määramatusega. Seetõttu ei pruugi ka süsihappegaasi heite piiramise mõju kliimale õigustada vastavasuunalisi eesmärke ja kulusid.