:format(webp)/nginx/o/2024/10/23/16436830t1hde01.jpg)
Kolmapäevases riigikogu infotunnis püüdis istungi juhataja vähemalt kümnel korral riigikogu liikme Helir-Valdor Seederi (Isamaa) sõnavõttu takistada, sest protseduurilise küsimuse esitamise asemel väljendas Seeder oma rahulolematust peaministri vastuse pärast.
Riigikogu liige Jaanus Karilaid (Isamaa) küsis infotunnis peaministrilt, kas Vene kodanike hääleõiguse piiramise küsimuses juhib valitsust Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
«Nii Isamaa kui Reformierakond on olnud mõlemad, ütleme, selles küsimuses väga konkreetsed, et, jah, peab piirama, eriti pärast 2022. aasta agressiooni Ukrainasse. Aga millegipärast Reformierakond ei ole jõudnud praegu oma sõnadest kaugemale. Miks me siin edasi liikuda ei või ja mis siin lahendus oleks?» küsis Karilaid.
Peaminister Kristen Michal (RE) vastas, et on korduvalt öelnud, et tema arvates Venemaa ja Valgevene kodanikud ei peaks Eestis asjade otsustamisel osalema.
«Ma tean, Isamaa on pakkunud välja ühe eelnõu, mis puudutab kõiki kolmandate riikide kodanikke, põhiseaduse muutmisena. See eelnõu kahjuks ei lahenda seda probleemi ja pigem piiritleb sellega ära ka meie liitlased, nii et see teie pakutud eelnõu kahjuks vist ei ole lahendus. Sarnase eelnõu on tegelikult ka juba varasem valitsus tagasi saatnud,» lisas peaminister.
«Mina pigem kutsuks üles – ja nägin ka eile uudistes, et Isamaa poolt oli selline üleskutse, kes seda teemat siin välja pakkus, ilmselt millele te soovite viidata – otsima ikkagi seda lahendust, just konkreetselt määratleda Venemaa ja Valgevene kodanikud ja kui vaja, muuta ka põhiseadust,» ütles Michal.
«Või teine alternatiiv, mida ka eilse debati käigus, ma saan aru, välja pakuti: sõnastada positiivselt, kes siis täpselt on need, kes kohalikel valimistel valida saavad. Mõlemad lahendused sobivad. Igal juhul tuleks see ära teha,» leidis Michal ja lisas, et nad peavad tegelema ka oma koalitsioonipartnerite veenmisega, et sellega edasi liikuda.
Riigikogu liikmel Helir-Valdor Seederil oli seejärel küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. «Minu reaktsioon võtta siin protseduurilises formaadis sõna on tingitud peaministri vastusest kolleeg Jaanus Karilaiule, kus ta väitis, et agressorriigi kodanike Isamaa algatatud eelnõu ei lahenda seda agressorriigi probleemi ja välistab meie liitlased kohalike omavalitsuste volikogude hääletusel.»
«Ma püüan jääda viisakaks ja ei ütle, et peaminister valetab, vaid ütlen, et peaminister levitab valeinformatsiooni ja teeb seda juba korduvalt, ka mitu nädalat tagasi minu küsimusele vastates ta täpselt samamoodi väitis,» sõnas Seeder.
«Ei, lugupeetud peaminister – ma soovitan teile, et lugege see eelnõu läbi, kui te tulete ja avalikult esinete siin infotunnis. Meie esitatud eelnõu, nii seadusemuudatus kui ka põhiseaduse muudatus, ei välista seda, vaid täpselt fikseerib, et kolmandate riikide kodanikud saavad võimaluse vastavalt vastastikku sõlmitud lepingutele. Kui teie ei pea võimalikuks liitlastega vastavat lepingut sõlmida, siis küll, aga Isamaa eelnõu võimaldab seda ja ei jäta neid kõrvale, küll aga välistab agressorriigi kodanikud.»
Vahepeal püüdis istungi juhataja Lauri Hussar (Eesti 200) vähemalt kuus korda Seedrile vahele segada, et teda katkestada. «Aitäh, Helir-Valdor Seeder! Aitäh, ma nüüd tänan ja katkestan teid,» sõnas Hussar, kui Seeder samal ajal häält tõstes jätkas.
«See on väga oluline, et peaminister korduvalt siin suures saalis, infotunnis levitab valeinformatsiooni. Ma arvan, et riigikogu esimehe esmane ülesanne on see valeinformatsioon ümber lükata, aga kuna esimees ei teinud seda, siis ma võtsin selle vastutustundliku ülesande enda peale,» jätkas Seeder.
Hussar püüdis Seederit katkestada: «Jaa, aga Helir-Valdor Seeder, ma ei saa seda lugeda… Ma ei saa seda lugeda…»
Umbes pärast kümnendat Hussari sekkumiskatset lõpetas Seeder rääkimise. «Ma tõesti siiralt pean teid katkestama, sellepärast et see ei ole küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. See on selgelt soov kasutada ära vastulause võimalust, ja seda infotunni formaat ette ei näe. Ma ei saa seda mitte ühelgi moel lugeda protseduuriliseks küsimuseks, see ei ole seda, täiesti siiralt ei ole seda,» ütles Hussar.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)