Usundiõpetusega ühtki kiiret otsust ilmselt ei sünni: «Meil on pikk tee minna, et islam ei tähendaks terrorismi»

Riigikogu kultuurikomisjon arutas teisipäeval avalikul istungil usundiõpetuse õpetamist koolides. Paremalt piiskop Marko Tiitus, peapiiskop Urmas Viilma ning komisjoni liikmed Helle-Moonika Helme, Kadri Tali ja Tanel Tein. Foto: Tairo Lutter

Kuigi religiooniõppel nähakse palju häid külgi, võiks see kohustuslikus korras kooliprogrammi jõuda kümmekonna aasta pärast – kui mõte ühiskonnas toetust leiab. Nii sedastas teisipäeval riigikogu kultuurikomisjon.

Riigikogu kultuurikomisjon pidas teisipäeval avaliku istungi, et arutada ettepanekut lisada usundiõpetus põhikooli ja gümnaasiumi kohustuslike õppeainete hulka. Praegu õpetatakse Eestis umbes 500 üldhariduskoolist 52s usundiõpetust ning suuremas osas neist valikainena.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma nentis, et ehkki tähelepanu võitmise huvides algatati petitsioon usundiõpetuse küsimuses rahvahääletuse korraldamiseks, siis sellest nad siiski huvitatud ei ole ning nende soov on usundiõpetuse koolidesse viimine. Viilma küsis, kas tahetakse, et vaid valitud õpilased oleksid teistega solidaarsed: «Miks sellist imelist ainet ei peaks õppima kõik õpilased?»

Ka EELK Lõuna-Eesti piiskop Marko Tiitus sõnas, et neid ei rahulda olukord, kus on vaid valikaine, sest sellest saavad osa väga vähesed.