Ringkonnakohus kinnitas: karusid kütitakse Eestis õigusvastaselt

Jahimees Foto: Marko Saarm

Karujahi väljakuulutamise pärast keskkonnaameti kohtusse andnud MTÜ Eesti Suurkiskjad on nüüdseks kaks kohtuastet läbinud võidukalt, mis tähendab, et pea saja karu küttimiseks anti luba õigusvastaselt. Ametil on võimalus otsus riigikohtusse edasi kaevata.

Esimene lahend tuli 6. aprillil, kui Tallinna halduskohus rahuldas MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebuse keskkonnaameti 2022. aasta 29. juuli korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Korraldusega andis keskkonnaamet välja load 90 karu küttimiseks.

Keskkonnaamet esitas toona halduskohtu otsuse peale apellatsiooni, kuid Tallinna ringkonnakohus jättis selle 18. oktoobril rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

«Õigusvastane karude küttimine on praeguseks toimunud juba aastaid ja keskkonnaamet ei ole oma praktikat muutnud. Kuigi neid sadu karusid, kes on kütitud, ei too miski tagasi, on kohtuotsus oluline kohaliku pretsedendina, et tulevikus taolisi õigusvastaseid korraldusi enam välja ei antaks, ja loodan, et karusid Eestis enam õigusvastaselt ei kütita,» sõnas MTÜ Eesti Suurkiskjad eestvedaja Eleri Lopp.

Halduskohtu ja ringkonnakohtu väljastatud otsused peaksid MTÜ eestvedaja sõnul suunama keskkonnaametit nii karude kui ka teiste suurkiskjatega seoses andma välja korraldusi, mis lähtuvad teadusest ja seadustest. 

«Aastaid on Eestis eiratud Euroopa Liidu elupaiga direktiivi. Karude ning teistegi suurkiskjate küttimisel on tuginetud peamiselt paljasõnalistele väidetele ning toimitud sisuliselt õigusvastaselt. Oluline on täiendada suurkiskjate seiret tänapäevaste meetoditega ja teostada vajalikud alusuuringud, mida siiani aga Eestis tehtud ei ole,» ütles Lopp.

Samas näiteks sel aastal on alates augustist karujahi käigus kütitud koos nuhtlusisenditega 98 karu, kinnitas keskkonnaamet Postimehele. 

Amet ei esitanud piisavalt andmeid

Tallinna ringkonnakohtu pressiesindaja rõhutas, et vaidlus puudutab ainult konkreetset jahiaastat ning ei ole laiendatav muudele perioodidele.

«Ringkonnakohus leidis, et pruunkaru küttimismahu määramisel ja üldise küttimismahu jagamisel 2022. ja 2023. jahiaastaks ei olnud keskkonnaamet esitanud piisavaid andmeid ja veenvaid põhjendusi selle kohta, et küttimine oli tõepoolest suunatud üksnes karude tekitatavate kahjustuste vältimisele ning küttimisele puudusid muud mõistlikud alternatiivid kahjude ärahoidmiseks,» sõnas pressiesindaja.

Otsus ei ole jõustunud ja selle peale on võimalik esitada riigikohtule kassatsioonikaebus kuni 18. novembrini. Keskkonnaameti avalike suhete peaspetsialist nentis, et otsusega veel tutvutakse. 

Kohtud leidsid nimelt, et Euroopa Komisjon on 2021. aastal välja toonud väga selged kriteeriumid, millisel juhul tohib suurkiskjaid lasta, märkides muu hulgas, et küttimise lubamise korral peab sellele puuduma rahuldav alternatiivne lahendus ja tuleb anda kinnitus, et erand ei kahjusta populatsioonide soodsa kaitsestaatuse säilitamist.

«Teaduslikult ei ole tõendatud, et pruunkaru küttimine on suunatud kahjustuskolletesse, mistõttu on tõendamata ka vastustaja väide, et küttimismahtude määramise eesmärgiks oli kahjustuste ennetamine. Järelikult ei ole täidetud juba esimene eeldus, mis muudab küttimismahtude määramise selliselt õigusvastaseks,» on leidnud kaks esimest kohtuastet.

Ettevaatusprintsiibist tulenevalt peab kohtute hinnangul keskkonnaamet kättesaadavatele teaduslikele andmetele tuginedes möönma olulise kahju tekkimist suuruluki poolt vastavas piirkonnas, kuid selliseid andmeid amet kohtute teatel ei suutnud esitada.

«Küttimislubade väljaandmisel ei saa olla eesmärgiks pruunkarude arvukuse süsteemne vähendamine ega juurdekasvu piiramine. Küttimismahtude määramisel elupaikade direktiivi alusel on tegemist prognoosotsusega, kuid seejuures peab olema teaduslikult tõendatud, et esineb põhjendatud kahtlus, et piirkonnas, kuhu küttimine suunatakse, on alust arvata, et ka tulevikus tekitatakse karude poolt ulatuslikke kahjusid mesilatele,» märkisid kohtud.

Muu hulgas ei ole kohtute hinnangul keskkonnaamet suutnud teaduslikult tõendada, et karu tekitatud kahjustuste ning populatsiooni kasvu vahel esineb põhjuslik seos. Ka ei ole amet nende hinnangul teaduslikult tõendanud, et pruunkarude kõrgem asutustihedus on korrelatsioonis tekitatud kahjudega.