FOTOD ⟩ Riigikogu soovib muuta põhiseadust, et võtta Venemaa kodanikelt Eestis hääleõigus

Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder annab üle põhiseaduse muutmise eelnõu riigikogu esimees Lauri Hussarile. Foto: Eero Vabamägi

• Lauri Läänemets: sellega võib kaasneda ühiskondlik konflikt.

Riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder andis esmaspäeval parlamendile üle põhiseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on kaotada ära kolmandate riikide kodanike ning määratlemata kodakondsusega isikute hääleõigus Eesti kohalike omavalitsuste volikogu valimistel.

Vene kodanike hääleõiguse kaotamist toetab riigikogu kuuest fraktsioonist neli. Põhiseaduse muutmise eelnõul oli 28 allkirja. Teisipäeval arutab Vene kodanike hääleõiguse küsimust avalikul istungil ka riigikogu põhiseaduskomisjon.

Eesti 200 fraktsiooni liige Ando Kiviberg liitub eelnõuga. Foto: Eero Vabamägi

«Kohalike valimisteni on jäänud alla aasta ja vaja on kiiret tegutsemist. Seetõttu algatamegi lisaks Isamaa esimese lugemise läbinud kohalike omavalitsuste valimise seaduse muutmise eelnõule ka põhiseaduse muutmise. Selle esialgse sõnastuse kohaselt jääks hääleõigus kohalike omavalitsuste volikogu valimistel alles vaid Eesti kodanikele ning nende riikide kodanikele, kellega on sõlmitud riigikogus ratifitseeritud välisleping,» ütles Seeder.

Seeder lisas, et riigikantselei tellitud hiljutine avaliku seire uuring näitas, et teemaga on vaja edasi liikuda, sest Venemaa algatatud sõda Ukrainas ei mõistnud hukka 38 protsenti Eestis elavatest Vene kodanikest ja 52 protsenti määratlemata kodakondsusega isikutest.

«Kohalike valimisteni on jäänud alla aasta ja vaja on kiiret tegutsemist. Seetõttu algatamegi lisaks Isamaa esimese lugemise läbinud kohalike omavalitsuste valimise seaduse muutmise eelnõule ka põhiseaduse muutmise,» selgitas Seeder. Foto: Eero Vabamägi

Oma allkirja andis eelnõule ka riigikogu fraktsiooni Eesti 200 liige Juku-Kalle Raid. «Ma arvan täiesti tõsiselt, et Venemaa riigialamad ei tohiks omada võimalust sekkuda Eesti riigi tegemistesse nii-öelda oma näo järgi. Kõigil, kes soovivad, on olnud võimalus teha endale Eesti kodakondsus ja olla kõigiti teretulnud,» kommenteeris Raid Postimehele. 

«Ma ei saa kuidagi õigeks pidada, et keset Euroopas möllavat sõda võiksid putinistid mingilgi moel siinsesse tsivilisatsiooni sekkuda. Sõda on olukord, mil inimene võiks poole valida. Must ja valge olukord, aga paratamatu. Ja meil on siin probleemseid regioone, olgu näiteks siis Ida-Virumaa või Narva,» lisas Raid. 

Raid rõhutas, et selle eelnõuga ei räägita siin elavatest nende riikide kodanikest, kes Vene poolt sõda kuidagi ei õigusta. «Me räägime agressorriikide kodanikest nagu Venemaa ja Valgevene. Neil pole mitte mingit asja Euroopas asuvas vabas riigis lõugu lõksutada, Z-sümboolikaga vehkida ja Georgi lintidega sportlikku lindikava sooritada. Isiklikult lisaksin siia ka Põhja-Korea, Hiina ja Iraani kodanikud, kui selliseid peaks Eestis elama,» rääkis Raid. 

Inimesed, kes vabal maal ilma sunnita valivad saatkonnas Putinit, võiksid pigem teha valiku Eestis elamise kasuks või mingi muu valiku.

Peaminister Kristen Michal

25. septembril rääkis peaminister Kristen Michal (RE) riigikogu infotunnis, et tema koduerakonna hinnangul ei peaks Valgevene ja Venemaa kodanikud Eestis otsuseid tegema. «Minu seisukoht lähtub sellest, et inimesed, kes vabal maal ilma sunnita valivad saatkonnas [Venemaa režiimi juhti Vladimir] Putinit, võiksid pigem teha valiku Eestis elamise kasuks või mingi muu valiku,» rääkis Michal. 

Valitsuse seisukoht selles küsimuses ei ole ühtne. «Valitsuses on üks valitsuspartneritest – sotsiaaldemokraadid – öelnud, et nemad selle muutmist ei toeta. Selle nad on üsna selgelt välja öelnud,» lisas Michal. Ta märkis, et selle teemaga tuleb tööd edasi teha. 

Lauri Läänemets: sellega võib kaasneda ühiskondlik konflikt

Siseminister Lauri Läänemets (SDE) juhtis tähelepanu, et sotsid ei ole kunagi vaidlustanud, et mittekodanike hääleõigus kohalikel valimistel on risk. «Praegu on veel tõsisem risk, et selle äravõtmisega ähvardades mängime järgmised kohalikud valimised Kremli-meelsete jõudude kätte,» lausus Läänemets.

Ta lisas, et enam ei ole võimalik põhiseadust muuta nii, et uus kord hakkaks kehtima enne järgmisi valimisi.

«Kujutage nüüd ise ette: sisuliselt ütleb riik mittekodanikele, et järgmise aasta valimised on neile viimased. Sellega võib kaasneda ühiskondlik konflikt ning mittekodanike valimisaktiivsuse rekord, millel oleks näiteks Ida-Virus ja Lasnamäel valimistulemustele kriitiline mõju. Kui inimesed teavad, et see on nende viimane võimalus valida, siis ei soosi nad oma valikus erakondi (ega riiki), mis selle õiguse neilt kavatsevad ära võtta,» kirjeldas Läänemets. 

Ta meenutas, et venemeelsed erakonnad ja kandidaadid korjasid viimastel riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel Eesti kodanikelt kümneid tuhandeid hääli. «Seda arvestades, muutes praegu põhiseadust nii, et järgmised kohalikud valimised jääksid mittekodanikele viimasteks, teeme nii meelsuse kui ka mittekodanike valimistel mobiliseerimise mõttes Kremli-meelsetele jõududele tõhusaima valimiskampaania. Neil valimistulemustel oleks ülimalt tõsised tagajärjed otseselt nii kohalikule poliitikale, aga ka inimeste meelestatusele,» kommenteeris Läänemets. 

Siseminister märkis, et valimisõigusega kaotamisega kohalikku demograafiat ei muuda ning kohaliku populatsiooni meelestatus jääb märksa pikemateks aastateks mõjutama kohalikku poliitikat, sidusust ning ka julgeolekupilti.

Nõustun, et mainitud probleemile tuleb otsida lahendusi, aga nii, et me sealjuures ei tõmbaks vett peale eestimeelsete poliitiliste jõudude valimistulemusele järgmisel aastal.

Siseminister Lauri Läänemets

«Nõustun, et mainitud probleemile tuleb otsida lahendusi, aga nii, et me sealjuures ei tõmbaks vett peale eestimeelsete poliitiliste jõudude valimistulemusele järgmisel aastal. Oleks vastutustundetu maandada üht riski nii, et loome ise eeldused kordades suurema ja vahetuma poliitilise julgeolekuriski tekkeks,» ütles Läänemets.