AVALIK PÖÖRDUMINE ⟩ Riik on unustanud sisulised jäätmekorralduse eesmärgid

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu hinnangul on riik unustanud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ettevalmistamisel sisulised jäätmekorralduse eesmärgid. Foto: Kristjan Teedema

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit saatis avaliku pöördumise kliimaministeeriumi ning taristuminister Vladimir Sveti poole, milles märkis, et riik on unustanud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ettevalmistamisel sisulised jäätmekorralduse eesmärgid.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu pöördumine

MTÜ Eesti Ringmajandusettevõtete Liit (edaspidi ERMEL) on seisukohal, et jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ettevalmistamisel on riik unustanud sisulised jäätmekorralduse eesmärgid – vähendada jäätmeteket ning suunata rohkem jäätmeid materjalina ringlusesse – ning keskendunud peenhäälestusele ning lisabürokraatia ja -kulude loomisele.

Tänaste arutelude valguses on ERMEL seisukohal, et riik ei toeta ei sortimist ning jäätmete materjalina ringlusse võtmist ega nendeks vajalike tehaste ehitamist – riik ei mõtle ühtki sammu selles suunas, kuidas tegelikult jäätmeid ringlusse saada.

ERMEL on seisukohal, et jäätmete ringlussevõtu suurendamise tagaks ainult ettevõtlusvabaduse igakülgne rakendamine koos ringlussevõttu stimuleerivate meetmetega.

Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) ette nähtud omavalitsusekeskne jäätmemudel ei aita kaasa Euroopa Liidu õiguses ega jäätmeseaduses sätestatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamisele, kuna omavalitsustel puudub nende eesmärkide saavutamiseks vajadus.

Jäätmeseaduse väljatöötamiskavatsuses keskendutakse sellele, kuidas luua omavalitsuspõhine jäätmemudel, panemata sealjuures kohalikele omavalitsustele kohustust tagada olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamine. Seevastu mõõdetakse selle asemel jäätmete liigiti kogumise sihtarvude saavutamist.

Sealjuures plaanib riik anda kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV) toetust sisuliselt jäätmekorraldusettevõtete loomiseks. «Olmejäätmete liigiti kogumise võimaluste ja motivatsiooni parandamise» varjus plaanitakse hakata toetama kohalikes omavalitsustes topeltstruktuuride loomist. Seda olukorras, kus kõik ülejäänud valdkonnad kärbivad ning otsivad kokkuhoiukohti. Riigi raha eest kohalike omavalitsuste juurde uute klienditeenindusüksuste või lausa jäätmekorraldusettevõtete loomine tekitaks topeltstruktuuri ja ebavajaliku lisabürokraatia, mis tõstaks ka kulusid tarbija jaoks.

Sellises õigusruumis, kus jäätmete eest vastutavad kohalikud omavalitsused, ei julge eraettevõtjad, sh välisinvestorid püstitada jäätmete ringlussevõtu võimekusega tehaseid Eestisse, kui ei ole tagatud vajalikus mahus jäätmete voogu.

VTK koostajad jätavad tähelepanuta, et jäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamine eeldab sõltumata omandivormist jäätmete käitlemise tehnilise võimekuse olemasolu. Kui vastav võimekus puudub, siis ei aita jäätmeid ringlusse võtta ka see, et jäätmekäitluskoht on KOViga seotud. Ekslik on ka arusaam, et kui korraldatud jäätmeveo raames liigiti kogutud olmejäätmed viiakse käitlemiseks KOViga seotud jäätmekäitluskohta, siis see lahendab jäätmete ringlussevõtu probleemi. Esiteks peab keegi teostama järelevalvet selle üle, et KOViga seotud jäätmekäitluskohas võetakse jäätmed ka tegelikult ringlusse, näiteks kompost müüakse turule, mitte ei ladestata prügilasse. Teiseks jääb mulje, et olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamisel on ainsaks takistuseks seni olnud eraomandis jäätmekäitlusettevõtjad ning et kui korraldatud jäätmeveoga kogutud olmejäätmeid käideldakse avalikus omandis, st KOVidega seotud jäätmekäitluskohtades, siis on ringlussevõtu sihtarvude saavutamine käeulatuses. See on ekslik ootus ega vasta tõele.

Jäätmereformi diskussioonis pakutakse KOVi üksuste jäätmehoolduse rahastamise lahendusena välja KOVi õigust küsida jäätmevaldajatelt jäätmetasu. ERMEL on varem olnud seisukohal ja on seda ka praegu, et KOVid vajavad jäätmekorralduseks, eelkõige teavitustööks, koolitusteks, aga ka kontrolli teostamiseks rahalisi vahendeid. Sellega peaks ka loetelu piirduma. Aruteludel pakutud laiapindne lahendus toob küll KOVide eelarvesse rahalisi vahendeid, kuid ei aita kaasa reformi peamise eesmärgi saavutamisele ehk olmejäätmete ringlussevõtu suurendamisele. Viimase tagaks ainult ettevõtlusvabaduse igakülgne rakendamine koos ringlussevõttu stimuleerivate meetmetega. KOVide rahastamine on võimalik lahendada viisil, mis ei too kaasa tarbetuid kulusid, täiendavaid töökohti, segadust ja riigi raha asjatut raiskamist.

Seoses kavatsusega maksustada jäätmete põletamine, märgime et ringmajanduse ettevõtjatel on investeerimisvajadused, milleks ettevõtjatel ei ole tänaseks piisavalt ressursse. ERMEL ei toeta olmejäätmete sorteerimisjäätmete põletamise täiendavat maksustamist, vaid järelevalvevahendite rakendamist tegelike sorteeritud koguste tuvastamisel. Lähtuda tuleb printsiibist, mille järgi on kõrgeim ladestamise väravatasu, sellele järgneb põletamise väravatasu ja soodsaim tasu on materjalide ringlussevõttu motiveeriv väravatasu. On äärmiselt ebaefektiivne koguda ringmajandusettevõtetelt maksude kaudu raha ja seejärel see ümber jagada ettevõtjatele toetustena vajalike investeeringute tegemiseks. Üleminek ladestamise ja põletamise suurematele väravatasudele tuleks läbi viia samm-sammult koos alternatiivsete lahenduste arendamisega. Tuleb luua materjalide ringlussevõttu motiveeriv väravatasu kehtestamise süsteem kõigile ringlussevõtust madalamal jäätmehierarhia tasemel olevatele jäätmekäitlustoimingutele, nagu ladestamine, energiakasutus ja energiakandjate tootmine.

Palume kliimaministeeriumil käesolevaid seisukohti arvestada.