HARALD RAINER AINLA ⟩ Vanad armid valutavad: Lääne-Balkan joondub Ukraina sõjas mööda endist rindejoont

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi koos Serbia presidendi Aleksandar Vučići ja Horvaatia peaministri Andrej Plenkovićiga Ukraina – Kagu-Euroopa tippkohtumisel Dubrovnikus 9. oktoobril 2024. aastal. Foto: ANTONIO BAT / EPA / Scanpix

Veerand sajandit pärast Jugoslaavia sõdu on Lääne-Balkani riikide ja ühiskondade välispoliitilised suunitlused endiselt erinevad ning kohati ebalevad. 9. oktoobril kinnitasid kõik Lääne-Balkani riigid Dubrovnikus ühiselt toetust Ukrainale, kuid deklaratsioon jäi kompromisside tõttu toonilt nõrgaks, kirjutab ajaloo magistritudeng Harald Rainer Ainla.

Viimane suur sõda Euroopas enne Venemaa täiemahulist agressiooni Ukrainas toimus 1990. aastatel endise Jugoslaavia aladel. Võiks arvata, et sõda puudutab sealsete riikide elanikke isiklikumalt kui keskmist eurooplast, kelle kodumaal paukusid kahurid viimati 80 aastat tagasi.

Lääne-Balkani riikidel on siiski väga erinevad arusaamad sellest, kas ja kui palju Ukrainat toetama peaks, seda nii riikide vahel kui ühiskondades. Läbi piirkonna jookseb üsna sarnane joon võrreldes sellega, milline oli rindejoon sõdade ajal 30 aastat tagasi.