Ligi umbusaldusega ähvardajatele: kui küsija nimetab vastajat fossiiliks, on toon loodud

Jürgen Ligi Foto: Tairo Lutter

Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) sõnas tema umbusalduse kavandajatele, et kolmapäevane õhkkond riigikogu saalis jättis soovida ning tema kõnedele ega sisulistele vastustele ei reageeritud pea kordagi sisuliste argumentidega.

Riigikogu Keskerakonna ja EKRE saadikud leiavad, et kuna rahandusministri väljaütlemised riigieelarve esimesel lugemisel olid kahetsusväärsed, tuleks alustada konsultatsioone teiste opositsioonierakondadega tema umbusaldamiseks.

Minister Ligi nentis, et ongi olnud ebatavaline, et talle pole kunagi umbusaldusavaldust esitatud, ehkki tema olemasolu on opositsioonile alati probleem olnud.

«Ajend nüüd on muidugi reetlik – «väljaütlemised». Selle sõna kasutajad ei märka tema tohutut irooniat: olla tohib mis iganes, aga selle välja ütlemine on keelatud, sest segab olemist,» ütles Ligi, lisades, et tema ütleb parem asjad välja. 

«Seda, et riigikogus riigirahanduse teemal kõrge palga eest tühikaratakse, olen ma korduvalt välja öelnud.»

«Ja seda, et riigikogus riigirahanduse teemal kõrge palga eest tühikaratakse, olen ma korduvalt välja öelnud ka riigikogu liikmena juba üheksakümnendatest. Ma olen algatanud ka seadusemuudatusi, mis tühikargamise ohtu riigirahandusele maandab ja need on ka seadusena kirjas, aga see tegevus pole lõppenud ja on varjutanud riigirahanduse põhja mineku viimase kaheksa aastaga. On aetud tühja juttu, tegeldud asendustegevustega, aga eelarvepoliitika probleeme on ignoreeritud, pressitud välja ülejõu kulutase ja kaubeldud parteilisi vorste,» ütles Ligi.

Ligi sõnas, et 2025. aasta eelarves on tulemusena kärped, maksutõusud ja puudujääk, mis vaevu lubavad Eestil täita ise sisemaiseid ja Euroopa eelarvereegleid. «Esimene lugemine ainult kinnitas mu sõnu ja ma ei hakka neid tagasi võtma lihtsalt põhjusel, et olen nüüd minister.»

Ta kirjeldas, et sellenädalane õhkkond riigikogu saalis jättis soovida ning tema kõnedele ega sisulistele vastustele ei reageeritud pea kordagi sisuliste argumentidega. Erandiks oli Ligi sõnul Isamaa erakond, kes jäi enamasti viisakaks ja vajadusel vabandati. 

«Aga Keskerakonna ja EKRE küsimustest vahest paar-kolm käis eelarve kohta. Rõhuv enamus algas minu süüdistamise, vale vōi mõnitusega,» ütles Ligi. «Korduvalt taheti, et kommenteeriksin kellegi kolmanda «väljaütlemisi», mis pole minu asi, kui ma neist ei teagi. Pole lootustki, et sel juhul saaks sisulistele vastustele keskenduda, kui enne tuleb toime tulla sellise sõnavahuga ja nuputada, kas midagi küsiti ka.»

«Kui teisel saalipoolel korrutatakse pidevalt väidet, nagu ma oleks öelnud end olevat näljas, sest palk on väike, pole see ju eelarvedebatt ega soov midagi arutada.»

«Kui küsija nimetab vastajat sissejuhatuseks fossiiliks, ise seitsmendas nooruses ja kõrval istub vastajast kaugelt vanem abikaasa, on toon loodud. Eriti kui vastajat püütakse segada ka lõputute grimassidega,» leidis rahandusminister.

«Kui teisel saalipoolel korrutatakse pidevalt väidet, nagu ma oleks öelnud end olevat näljas, sest palk on väike, pole see ju eelarvedebatt ega soov midagi arutada. Kui seitsmendat korda omistatakse mulle väidet, et ma küsijaid rumalaks nimetan, kuigi ma pole seda kordagi teinud – stenogramm on olemas –, pole see ju tõestus, et riigikogu roll eelarveprotsessis peaks suurenema,» rääkis Ligi.

«Ja ma isegi ei vastanud kõigele, näiteks kui süüdistajate hulgas häälekamaid oli mees, kes ise minister olles sõimas riigikogu ajusurnuks ja põmmpeadeks,» lisas ta.

Ligi sõnas, et tema ei ole sõimanud, laimanud, ega valetanud: «Olen nõudnud sisu sõltumata ametikohast.»