Sisuturundus

Diktaatorite tõus: võim võrgutab ja variseb

18. oktoober 2024, 10:11

Kuueosaline dokumentaalsari „Diktaatorite tõus“, mille osad esilinastuvad kanalil Viasat History esmaspäeviti kl 22.00, sukeldub ajaloo kõige kurikuulsamate juhtide Adolf Hitleri, Benito Mussolini ja Jossif Stalini ellu. Need diktaatorid ei olnud lihtsalt riigipead – nad valitsesid absoluutse võimuga, kujundades maailma ümber terrori, manipuleerimise ja vägivalla abil.

Sari annab ülevaate nende võimuletõusust, isikukultusest ja võimult kukkumisest, viies vaatajad kaasahaaravale teekonnale läbi ajaloo kõige tumedamate hetkede. Lisaks 20. sajandi võtmeisikutele vaadeldakse dokumentaalfilmis ka tänapäeva autoritaarseid juhte, nagu Muammar Gaddafi, Augusto Pinochet ja Vladimir Putin, paljastades, kuidas nad on astunud oma kurikuulsate eelkäijate jälgedes.

1. Vana lammutamine

Sarja „Diktaatorite tõus“ avaosas uuritakse, kuidas need mehed võimu haaramiseks olemasolevaid poliitilisi süsteeme lammutasid.

Hitler näiteks kasutas ära Weimari vabariigi kaost, et Saksa poliitikas kõrgematesse ridadesse tõusta. 1933. aastaks saavutas ta enda nimetamise liidukantsleriks ja ühe aasta jooksul likvideeris kõik teised poliitilised parteid, saades vaieldamatuks füüreriks.

Stalin kasutas teistsugust lähenemist, mängides pärast Lenini surma oma kommunistliku partei poliitilised rivaalid üle. 1927. aastaks oli Stalin kindlustanud absoluutse kontrolli Nõukogude Liidu üle, kasutades selleks manipulatsiooni ja toorest jõudu.

Samal ajal haaras Gaddafi 1969. aastal Liibüas võimu veretu riigipöördega, kehtestades end diktaatorina, kes valitses 42 aastat. Tema režiimi iseloomustasid sotsiaalsed reformid, mis põimusid inimõiguste rikkumiste ja riikliku järelevalvega.

2. Isikukultus

Diktaatorite edu põhineb rahva armastusel.

Mussolini kasutas ranget tsensuuri, et luua veatu ja tugeva juhi kuvand, Hitler aga pöördus oma jumaliku kuvandi kinnistamiseks propaganda poole, nagu Leni Riefenstahli lavastatud „Tahte triumf“ (Triumph of the Will).

Hiina diktaator Mao Zedong läks kultuurirevolutsiooni ajal veelgi kaugemale, nõudes kodanikelt pidevalt tema nn väikese punase raamatu kaasaskandmist. Selline propagandistlik isikukultus on jätkuvalt diktatuuri nurgakivi. Põhja-Koreas on Kimide dünastia täiustanud isikukultuslikku käitumislaadi tervete põlvkondade kestel, alates Kim Il Sungist kuni tema pojapoja Kim Jong Unini.

3. Raha jälgedes

Diktatuurid ei seisne ainult võimu haaramises, vaid tähtsal kohal on ka raha.

Hitler kindlustas Saksamaa eliittöösturite rahalise toetuse, lubades likvideerida ametiühingud ja kommunismi. Vastutasuks rahastasid ettevõtted tema natsirežiimi ja said kasu tulusatest sõjalistest lepingutest.

Tänapäeva diktaatorid, nagu Vladimir Putin, jätkavad jõukuse ja võimu põimimise traditsiooni, tuginedes tihedale oligarhide võrgustikule, mis aitab teda võimul hoida.

4. Võimu säilitamine

Kui diktaatorid saavad võimule, on võimu säilitamiseks vaja segu hirmust, sundusest ja jõu kasutamisest.

Hitler kindlustas oma haaret Saksamaa üle 1933. aasta volitusseadusega, mis võimaldas tal dekreedi alusel valitseda. Sarnasel viisil kasutas Stalin konkurentide kõrvaldamiseks nn puhastusi, mille tulemusel hukati sadu tuhandeid inimesi.

Zaire'is tugines Mobutu Sese Seko poliitilisele manipuleerimisele, vahetades sageli valitsuskabineti liikmeid, et keegi neist ei saaks piisavalt mõjuvõimu tema võimupositsiooni kõigutamiseks.

5. Oma mõjuala laiendamine

Diktaatorid püüavad sageli võimu üle oma riigipiiride laiendada.

Mussolini unistas Rooma impeeriumi taastamisest, alustades 1935. aastal oma sissetungiga Etioopiasse. Hitler seevastu tahtis saada nn eluruumi (Lebensraum) idas, mis viis Poola vallutamiseni ja Teise maailmasõja alguseni.

Meie kaasaegne Vladimir Putin on astunud eelkäijate jälgedes, korraldades 2022. aastal Venemaa sissetungi Ukrainasse ja kasutades oma agressiooni õigustamiseks valeväiteid.

6. Diktaatorite kukutamine

Ükski diktaator ei valitse igavesti. Mussolini hukati omaenda rahva poolt ja Hitler sooritas enesetapu, kui liitlasväed lähenesid. Gaddafi, nagu ka Mussolini, tapeti mässuliste poolt pärast aastatepikkust rõhumist. Isegi tänapäeval saavad paljud diktaatorid vägivaldse või alandava lõpu osaliseks ning teised, nagu Pinochet, seisavad pärast võimu kaotamist silmitsi kohtuvõitlusega.

„Diktaatorite tõus“ esilinastub kanalil Viasat History alates 21. oktoobrist esmaspäeviti kell 22.00 ja kordustena laupäeviti kell 22.00. Seadke end telerite ette, et jälgida ajaloo kõige kurikuulsamate diktaatorite šokeerivat tõusu ja langust.

Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.

Loe rohkem infot Viasat History saadete kohta siit: https://blog.viasathistory.ee