:format(webp)/nginx/o/2024/10/18/16425770t1hb772.jpg)
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juht Lauri Laats peab kahetsusväärseks ja nördimapanevaks rahandusminister Jürgen Ligi väljaütlemisi riigieelarve esimesel lugemisel ning lubab alustada konsultatsioone teiste opositsioonierakondadega Reformierakonna poliitiku umbusaldamiseks. Mida siis Ligi ütles?
«Rahandusminister kõnnib õhukesel jääl, kui võtab endale õiguse valimatult kritiseerida ja sildistada, ise sealjuures kriitikat üldse mitte taludes,» nentis Laats. «Oleme kuulnud tema suust juba, kuidas valitsuse kritiseerimine tähendab Kremlile meeldimist, nüüd on riigikogu tema sõnul üks tühine institutsioon, mis takistab oravatel segamatult oma asju ajada. Niiviisi edasi ei saa!»
Laatsi sõnul on eelarve kriitikuid olemas ka Reformierakonnas endas ning asjad pole sugugi hästi. «Ma ei näe ühtki põhjust, miks rahandusminister sedavõrd üleolevalt eelarvedebatti suhtub, sest see eelnõu ei ole pehmelt öeldes meistriteos, vaid pigem arusaamatu ning täis ohtralt küsitavusi,» kritiseeris Keskerakonna poliitik.
«Valitsuse liikme kohuseks on muu hulgas pidada parlamentaarset debatti ja käituda saadikute suhtes lugupidavalt,» jätkas Laats. «Ligi kipub unustama võimude lahususe printsiipi ja seda, et just riigikogu on ministrite tööandja. Parlamendisaadikud on erinevalt valitsuse liikmetest valitud rahva poolt ja neil on õigus teada, milleks maksumaksja raha kulutatakse.»
Laatsi sõnul ilmestab Ligi käitumine seda, miks rahva usaldus valitsuse ja riigikogu vastu on viimasel ajal vabalanguses olnud. «Reformierakonda on taas tabanud «universumi direktorite» sündroom, mistõttu sildistatakse ja mõnitatakse avalikult kõiki, kes julgevad midagi teisiti arvata. See suhtumine aga kahjustab kogu ühiskonda tõsiselt,» lausus Laats.
«Jürgen Ligi ei saa rahandusministri ametis jätkata, Reformierakonnal oleks tark ta ise tagasi kutsuda, enne kui ta veel midagi piinlikku korraldab,» lisas keskfraktsiooni juht.
EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme kirjutas sotsiaalmeedias, et see, mida korraldas Jürgen Ligi riigikogus, on tema meelest uus madalpunkt Eesti poliitikas. «Tõsi, Ligi käitumine ei ole mulle mingi üllatus. Täpselt sama tasemega on tema suhtlus riigikogu liikmetega ka rahanduskomisjonis,» ütles Helme.
Tema sõnutsi peaks komisjon olema see koht, kus ilma liiga range reglemendita saab eelnõu sisuliselt lahata, küsida rohkem küsimusi – ajapiirangut ei ole, ametnikud on juures ja aitavad detaile selgitada.
«Midagi sellist Ligiga rahanduskomisjonis teha ei saa, sest ka seal tegeleb ta peamiselt küsijate solvamise ja mõnitamisega ning vastused taanduvad sellele, et küsimus on nii loll, et tal pole mõtet vastata,» kirjutas Helme.
«Nüüd nägi ka riigikogu suur saal ja kogu ilmarahvas, kes meil rahandusministri ameti eest palka võtab. Matsid jäävad matsideks,» lisas ta.
Helme ei arva, et Eesti peab leppima sellise poliitilise tasemega. «Ma ei arva, et parlament saab jätta sellele reageerimata suhtumisega, et mis te Jürgenist ikka tahate. Ma arvan, et selline käitumine nõuab umbusaldamist,» toonitas Helme.
Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles, et Ligi esitas eelarve baasseaduse ja riigieelarve arutelu käigus uue käsitluse eelarve läbipaistvuse ja sisu kohta: parlamendil ei tohikski olla sisulist võimu eelarve tegelike kulutuste üle, kuna parlamendil pole kompetentsi.
«Õiguskantsler ja riigikontrolör on toonud välja oma ühisavalduses, et tänane eelarve läbipaistmatus on põhiseaduslik probleem. Varem on seda käsitletud kui tehnilist küsimust eelarve liigenduse kohta. Ametisolev rahandusminister deklareerib aga, et tegemist ongi valitsuse kavatsusega: nii saab valitsus eelarve üle tegeliku võimu ja parlament on vaid võimu delegeerija rollis,» leiab Reinsalu.
Reinsalu sõnul kinnitas samasugust mõttekäiku ka riigikogu rahanduskomisjoni juht Annely Akkermann (RE), kui ütles, et parlamendil ei ole kompetentsust. «See on põhiseaduse ja parlamentaarse riigikorra avalik tasalülitamine. Sellega ei saa leppida,» ütles Isamaa juht.
Reinsalu jätkas: «Jürgen Ligi peab oma ameti maha panema. Tema poliitika taotluste, sisu ja viisi suhtes ei ole usaldust. Kui ta seda nädalavahetusel peaministri ettepanekul või oma algatusel ei tee, tuleb talle avaldada umbusaldust.»
Reinsalu sõnul on teema põhimõtteline kogu parlamendi jaoks. «Omaette uus tase olid Ligi solvangud ja süüdistused parlamendi kõnetoolis, mille eest oleks tal kohane vabandada. Ligi paanilisus on seletatav vastumeelsusega valitsuse poliitika suhtes, mida ta ministritooli nimel peab ellu viima. Ta pole seda ise varjanudki. Ligi viib enda sõnade järgi ellu asjatundmatute inimeste poliitikat. See ongi halb poliitika, millel on negatiivne mõju majandusele ja inimeste toimetulekule,» ütles Reinsalu.
Neljapäeval toimus valitsuse pressikonverents, kus rahandusminister Jürgen Ligi (RE) arutles riigikogus kolmapäeval toimunud riigieelarve esimese lugemise üle.
Ligi kritiseeris toimunud debatti. Tema sõnutsi ei tohiks selle põhjal hinnates riigikogule anda eelarveprotsessis suuremat rolli. «Seisin mitu tundi riigikogu ees. Parim argument riigikogu rolli suurendamise vastu riigieelarve menetluses on viis minutit debatti riigikogus,» lausus Ligi.
Ministri sõnul süvenemise ja huvi määr räägib vastu kõigile neile, kes leiavad, et riigikogu peaks eelarvet rohkem muutma.
«Ma olen pikki aastaid sama väitnud, et see poliitiline suva, mis seal domineerib, tegelikult ei võimalda riigi rahandust juhtida. Ja sellepärast on ka valitsus see, kes esitab eelarve ainsana ja sellepärast on ka sellised punktid, mis piiravad eelarve muutmist, seadusse kirjutatud,» tähendas Ligi. Ta rõhutas, et sellepärast on ka valitsus see, kes esitab eelarve ainsana.
Ligi kritiseeris neid, kes heidavad eelarvekavale ette vähest läbipaistvust.
Minister tõi välja, et riigikogu liikmete küsimustest ei paistnud välja huvi eelarvepoliitika vastu, vaid soov peita oma küsimustesse valeinformatsiooni ning esitada oma jutupunkte. «See on päris masendav lugu tegelikult seda stenogrammi vaadata,» lausus ta.
Eelarvedebati on Ligi arvates varjutanud jutt läbipaistmatusest ja muutnud läbipaistmatuks selle, et meie riigi rahanduse olukord on raske. «See on käest lastud just sellise retoorika peidus ja mis seal salata – sellise tühikargamise taustal.»
Ligi nimetas tühikargamise peamise näitena Urmas Reinsalut (Isamaa). «Eetrisse saab suurmeeste praalimine. Riigikogu peaks eelarve osas rohkem otsustama. Väidan, et süvenemise aste on liiga madal,» sõnab Ligi.
Ta tõi välja, et debatt koosnes põhiliselt sellest, et väike osa opositsioonist osales ja isegi hääletusele nad ei tulnud. Kes kohal olid, püüdsid iga hinna eest alavääristada ettekandjat ja peita oma küsimustesse valeinformatsiooni.
«Sellises olukorras öelda, et tegelikult peaks riigikogu eelarve üle rohkem otsustama – minu suu ei paindu. Ja sõltumata sellest, kas ma olen riigikogus või valitsuses, ma väidan seda sama. Süvenemise ja huvi aste on liiga madal selleks, et midagi väga seal lõdvendada,» sõnas Ligi.
Ligi lausus lausa, et see on masendav lugu. Minister soovitas kõigil stenogrammiga tutvuda.
Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) oli Ligiga nõus. Ta soovitas Ligi juttu võtta tõsiselt, sest riigieelarve lugemine on tähtis.
«Seda debatti tuleb inimestele anda tõsiselt, mitte puusalt, et kõik on halvasti. Selle eelarvega tehakse olulisi muudatusi ja otsuseid, millel on majanduspoliitiline mõju ja kulude muudatused mõjutavad inimeste elusid. Öelda valede põhjal, et kõik läheb halvemini, ei ole õige meie inimeste suhtes,» ütles Tsahkna.
/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
/nginx/o/2019/02/22/11808996t1h5cc6.jpg)