/nginx/o/2024/03/09/15936971t1h6bf3.jpg)
Tallinna Linnavolikogu otsustas neljapäevasel istungil märtsipommitamise aastapäeva, 9. märtsi, kinnitada Tallinna linnas mälestuspäevana. Sellel päeval heiskavad Tallinna linna asutused Eesti lipu ja linnalipu ning linnaosavalitsused oma hoonetele ka linnaosa lipu, leinalipuna.
80 aastat tagasi, 9. märtsil 1944, tabas Tallinna ränk Nõukogude Liidu õhurünnak. Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil.
«Märtsipommitamises kukutas Nõukogude Venemaa õhuvägi Tallinnale üle 3000 pommi. Hukkus üle 750 inimese, kellest enamik tallinlased. Hävines või sai kannatada ligi 5000 hoonet,» sõnas linnavolikogu Isamaa fraktsiooni liige Riina Solman. «Tallinna linnal on moraalne kohustus hukkunuid meeles pidada enamaga kui iga-aastase pärjaga Siselinna kalmistul. Edaspidi heiskavad kõik linnaasutused 9. märtsil sinimustvalge lipu leinalipuna ja ma loodan, et sellega ühinevad ka kõik teised linlased. Me ei tohi Eestis kunagi unustada õudusi, milleks on võimeline meie agressiivne idanaaber,» lisas Solman.
«Märtsipommitamine on osa meie ajaloost. Selle pommitamise tagajärjed on kujundanud olulisel määral linnaruumi ning selle tagajärjel kaotasid enda elu sajad inimesed. Me mälestame märtsipommitamist, et hoida meie teadvuses neid, kes kannatasid ja hukkusid,» sõnas isamaalasest abilinnapea Karl Sander Kase.
9. märtsil 1944 hävis kahes rünnakulaines kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Pea 20 000 Tallinna elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. Märtsipommitamise traagilised tagajärjed on jätnud kustumatu jälje linna ajalukku ning väärivad iga-aastast mälestamist.
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)