Gripihooaeg küll algas, aga haigestutakse peamiselt Covidisse

Gripp ei ole kuhugi kadunud. Foto: Arvo Meeks

Terviseamet teatas, et kuigi alanud on ametlik gripihooaeg, pole püsivat gripiviiruse ja RS-viiruse levikut ei ole veel täheldatud. Covidisse haigestuvad peamiselt vanemad inimesed. 

Terviseameti ülevaates seisab, et eelmisel nädalal pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 3035 inimest, kellest suurema osa moodustasid kuni 5-aastased lapsed. Nakatunute arvudes maakondades suuri erinevusi ei ole.

Eelmisel nädalal registreeriti esimesed üksikud gripijuhtumid. 14. oktoobri seisuga on kinnitatud 11 gripijuhtumit ning üks RS-viirusega seotud juhtum. Haigestumised olid valdavalt seotud muude respiratoorseid viirusnakkuseid põhjustavate viirustega.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa Liidus gripi aktiivsus madalal hooajalisel tasemel.

14. oktoobri seisuga lisandus nädala jooksul 909 Covid-19 haigusjuhtu. Registreeritud haigusjuhtude üldarv vähenes võrreldes eelmise nädalaga 6,9 protsenti.

Haigestumus vähenes peaaegu kõikides vanuserühmades, välja arvatud vanuserühmades 60–64 aastat, 65–69 aastat ja 80–84 aastat. Haigestumuses võib täheldada aeglast vähenemist. Haiglate edastatud andmetel hospitaliseeriti raske kuluga Covid-19 haiguse tõttu 20 patsienti. 14 patsienti ehk 70 protsenti olid üle 60-aastased, suri üks inimene vanuses üle 65 aasta.

Covid-19 haigusega seotud hospitaliseerimiste arv püsib stabiilsena väikese langustrendiga. Covid-19 raske haigestumise tõttu hospitaliseeritute arv on mõjutatud eelkõige eakate haigestumisest.

Reoveeseire tulemuste põhjal on SARS-CoV-2 viiruse sisaldus reovees kerges langustrendis: rohelisele ehk madalale ohutasemele jäid 4 proovi, kollasele ehk mõõdukale ohutasemele 9 proovi.

Kõik sekveneeritud proovid on omikrontüve BA.2.86 ja KP.3 variandid.

Terviseamet prognoosib, et nii Covid-19 kui ka teiste ägedate respiratoorsete viirushaiguste haigestumus väheneb aeglaselt, kuid olulist langust ei ole oodata. Covid-19-ga seotud hospitaliseerimiste arv on stabiliseerunud. Raskemate haigusjuhtude arv ja haiglaravi vajadus püsib suure tõenäosusega samal tasemel eakate inimeste vanusrühmas ka järgnevatel nädalatel.

Terviseameti soovitused, kuidas kaitsta ennast ja oma lähedasi

• Vaktsineeri ennast. Kõige rohkem vajavad gripi vastu kaitset riskirühmad – kuni 7-aastased väikelapsed, lapseootel naised, üle 60-aastased ning samuti alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks. Gripi riskirühmadele on vaktsineerimine tasuta. Vaktsineerida saab perearstikeskustes, mitmetes apteekides ja raviasutuste vaktsineerimiskabinettides üle Eesti.
• Haigena püsi kodus. Riskirühma inimesi külasta vaid siis, kui oled veendunud, et oled ise terve.
• Haigestumise korral võta ühendust perearstiga või perearsti nõuandeliiniga 1220.
• Riskirühma inimesena väldi rahvarohkeid kohti või kanna seal maski.
• Järgi üldiseid hügieenireegleid.
• Järgi tervislikku eluviisi – maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.