Riigikogu tunnistas krimmitatarlaste suurküüditamise genotsiidiaktiks

Riigikogu liikmed saalis. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu võttis vastu avalduse, millega tunnistas krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks ja rõhutas, et Krimm on jätkuvalt Ukraina lahutamatu osa.

Avalduses mõistetakse karmilt hukka krimmitatarlaste hävitamine ja oma kodudest Krimmi poolsaarelt Kesk-Aasia aladele massiküüditamine, mille kavandas ja viis läbi totalitaarne Nõukogude režiim 1944. aasta märtsis. Küüditati ligi 200 000 krimmitatarlast, kellest kümned tuhanded hukkusid ning kogu rahvas kaotas kodumaa ja oli aastakümneid jõhkra venestamise surve all.

Keeld naasta oma kodumaale tühistati alles 1989. aasta novembris.

Riigikogu avalduses rõhutatakse, et Venemaa jätkab 2014. aastal okupeeritud Krimmis Nõukogude Liidus krimmitatarlaste suhtes rakendatud genotsiidipoliitikat, mille eesmärk on hävitada krimmitatarlaste identiteet ning kustutada nende ajalooline ja kultuuriline pärand.

Avalduse kohaselt taunib parlament krimmitatarlaste suhtes genotsiidipoliitika jätkamist, mis toimub läbi süstemaatiliste kinnipidamiste, piinamiste, inimröövide ning keelu õppida ja kasutada oma emakeelt.

Riigikogu kutsub rahvusvahelist üldsust näitama üles solidaarsust krimmitatarlastega ja jätkama Venemaa poolt Krimmi okupeerimise ja annekteerimise hukkamõistmist.

Saadikud nõuavad avalduses ka Ukraina riikliku suveräänsuse tingimusteta taastamist territooriumil, mille Venemaa on 2014. aastal alanud relvastatud agressiooni käigus okupeerinud, ning rõhutavad, et Krimm on Ukraina lahutamatu osa.

Avalduse eelnõu esitas 54 riigikogu liiget. Avalduse vastuvõtmise poolt hääletas 83 riigikogu liiget.