UURING ⟩ Vene infokanalite tähtsus langes Eesti venelaste seas rekordmadalale tasemele

Vene infokanalite tähtsus langes Eesti venelaste seas rekordmadalale tasemele. Foto: Eero Vabamägi

Vene infokanalite tähtsus Eestis elavate mitte-eestlaste seas langes septembris läbi aegade kõige madalamale tasemele, selgub riigikantselei tellimusel septembri lõpus läbi viidud üle-eestilisest avaliku arvamuse uuringust.

Septembris pidasid Venemaa telekanaleid enda jaoks üheks olulisemaks infoallikaks kaheksa protsenti ja Venemaa uudisteportaale vaid kuus protsenti muust rahvusest vastajatest. Suvel olid mõlemad näitajad 10 protsendi juures. Kevadel pidas Venemaa telekanaleid oluliseks 15 ja 2022. aasta suvel 19 protsenti muust rahvusest elanikest.

Uuringust nähtub, et elanikkonna kaitsetahe püsib stabiilselt kõrge. Sõjalise rünnaku korral toetab relvastatud vastupanu osutamist 81 protsenti elanikkonnast. See on sama kõrge näitaja, kui kevadises kaitseministeeriumi uuringus veidi kitsamas sihtrühmas ehk 15–74-aastaste elanike hulgas olnud toetus. Sõjalise kallaletungi korral on 60 protsenti inimestest valmis kaitsetegevuses ka isiklikult osalema.

Stabiilselt kõrgel püsib ka Venemaa agressioonisõja hukkamõistmise näitaja. Toetus Ukraina sõjalisele abistamisele oli septembris 60 protsenti. Sama suur osa elanikkonnast peab õigustatuks ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku lahtisidumist Moskva Patriarhaadist.

Septembris algas eestikeelsele õppele üleminek muu emakeelega lastele esimeses ja neljandas klassis ning lasteaedades. Ülemineku algus ei vähendanud toetust reformile. Nii juunis kui septembris arvas 73 protsenti elanikest, et üleminek pakub kõigile Eesti lastele võrdset võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus, olenemata nende emakeelest.

Uuringus toodud murekohtadest on Eesti elanike jaoks kõige teravam probleem igapäevaste kulude tõus. Suurt muret tundis sügise saabudes selle üle 88 protsenti elanikest, kevadel ja suvel oli see näitaja 83 protsenti.

87 protsenti elanikkonnast on mures Eesti üldise majandusliku olukorra pärast, suvel oli see näitaja 84 protsenti.

Võrreldes juuniga on 48 protsendilt 37 protsendile vähenenud maksumuudatusi vajalikeks pidavate inimeste osakaal. Ebavajalikeks peavad maksumuudatusi eelkõige keskealised, muudest rahvustest, Kirde-Eestis elavad, ja majanduslike toimetulekuraskustega inimesed.

Uuring näitas, et võrreldes suvega langes septembris usaldus põhiseaduslike institutsioonide vastu. Kõige rohkem langes parlamendi usaldusväärsus – 40 protsendilt juunis 27 protsendile septembris. Valitsust usaldab 32 protsenti inimestest, juunis oli see näitaja 39 protsenti, usaldus presidendi vastu langes 69 protsendilt juunis 65 protsendile.

Turu-uuringute ASi küsitluses osales 1258 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku.