Riigikogu saadikute küsimustele vastasid Läänemets, Hartman ja Sikkut

Kolmapäeval kell 12 toimus riigikogu infotund, kus osalesid siseminister Lauri Läänemets (peaministri ülesannetes) (SDE), regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman (SDE) ning terviseminister Riina Sikkut (SDE).

Siseminister Lauri Läänemets vastas küsimustele, mis käsitlesid petukõnede statistikat ja meetmeid nende tõkestamiseks, elektrivarustatust, rahandusministri avaldusi, riigi julgeolekut, siseturvalisust ja idapiiri kaitset ning politsei omavoli.

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman vastas praamipiletite hinnatõusu, terviseminister Riina Sikkut arstiabi kättesaadavuse kohta.

Terviseminister Riina Sikkut ütles, et eriarstiabi ja erakorralise meditsiini osakonna visiiditasu tõuseb töötavale inimesele 20 eurole, mis võiks muu hulgas suunata inimesi rohkem perearsti poole pöörduma.

Sikkut osutas, et visiiditasu on olnud viis eurot alates 2013. aastast. Ta nentis, et eriarstiteenuse puhul ei saa ise valida, kas minna või mitte, kuna see on enamasti perearsti saatekirjaga ette nähtud teenus. Sikkut selgitas, et 20-eurone visiiditasu otsustati kehtestada pidades silmas, et see ei tohiks takistada töötaval inimesel arsti külastamist.

Sikkut lisas, et haavatavate rühmade jaoks visiiditasu ei tõuse.

«Suur osa Eesti inimestest, lapsed, eakad, rasedad, vähenenud töövõimega inimesed, toimetulekutoetuse saajad on need, kelle jaoks visiiditasu on ka järgmisel aastal viis eurot,» lausus ta. Minister lisas: «Töötavale inimesele tõuseb visiiditasu 20 eurole ja see on kooskõlas ka soovitustega paremini sihtida tuge, mida me tervishoiusüsteemis anname, ja neid tasusid, mida võtame.»

Ministri sõnul on praegu enam kui pooled erakorralise meditsiini osakonda pöördumised sellised, kus tervisemure saanuks lahendada mujal, näiteks perearsti juures, ning 20-eurone visiiditasu võiks motiveerida käitumise muutust, kuivõrd perearsti juures visiiditasu ei ole.

«Kolmas oluline aspekt on see, et visiiditasu ei võeta ju igal visiidil. Kui tegu on haiglasisese suunamisega või korduva sama eriarsti külastamisega, näiteks reumatoloogiline patsient või diabeedipatsient, kes on eriarsti jälgimisel, külastab arsti kaks kuni kolm korda aastas, siis visiiditasu võetakse ühe korra aastas,» lausus Sikkut.

Terviseminister lisas, et Eesti inimeste omaosalus on väga kõrge, ent suurema osa sellest moodustavad retseptiravimid ja hambaravile tehtud kulutused, mistõttu tuleks omaosaluse koormuse vähendamiseks vähendada just ravimite ja hambaraviteenuse kulu.

Sikkut osutas veel, et kõige suurem kulu on statsionaarses õendusabis, kus omaosalust vähendatakse, et teenus muutuks paremini kättesaadavaks ja taskukohasemaks neile, kes seni on pidanud õendusabi teenuse eest välja käima üle 800 euro.