Eesti hoiab internetivabaduselt Islandi järel maailmas teist kohta

Klaviatuur Foto: fancycrave1/Pixabay

Tunnustatud USA mõttekoda Freedom House avaldas raporti «Internetivabadus 2024: Lahing usalduse pärast», analüüsides 72 riigi inimeste õigusi ja vabadusi veebiruumis ning asetades Eesti internetivabaduselt Islandi järel maailmas teisele positsioonile.

«Internetikasutajate õigusi mõjutavad nii riiklikud regulatsioonid kui platvormide ja digiteenuste pakkujad. Eestis on võrguühendus kättesaadav ning riik on seadnud selged reeglid kasutajate õiguste kaitseks. Piirangud netisisu ja -kanalite puhul on seotud vaenuliku propaganda leviku takistamisega ning sanktsioonidega Vene meediakanalite suhtes,» sõnastas üks Eesti raportööridest, Proud Engineers e-valitsemise ekspert Hille Hinsberg peamise sõnumi.

Ehkki Eesti püsib kõrgel positsioonil, on raportis välja toodud signaalid, mis tähelepanu pälvisid. Näiteks toodi esile riigi järelevalve roll seoses sotsiaalmeedia platvormide sisu modereerimisega, mille näide oli ERRis avaldatud artikli eemaldamine Facebooki keskkonnas. Kasutaja õigusi reguleerib Euroopa Liidu digiteenuste määrus (DSA) ning Eestis on DSA järelevalveasutus tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA), kelle poole saab taoliste juhtumite lahendamiseks pöörduda.

Ka toodi esile, et riik kohustab sideteenuse pakkujaid koguma kõigi kasutajate kohta erinevaid andmeid, mis puudutavad inimeste eraelu. Kuigi neid sideandmeid saab kasutada vaid kohtu loal, on selliste andmete massiline kogumine ning säilitamine vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

Vastavalt EL Nõukogu sanktsioonidele ja riiklikele õigusaktidele on Eesti piiranud 307 veebilehe ja 53 telekanali kättesaadavust. TTJA-l on võimalik piirata sõda propageerivat ja vaenu õhutavat sisu, mida kasutatakse Eesti vastu suunatud informatsioonilise mõjutustegevuse raames Eestis elavate või viibivate inimeste meelsuse kujundamiseks.

Üle maailma on internetivabadus langenud juba 14 aastat järjest. Näiteks kasutavad valitsused üha rohkem jälgimistööriistu ja levitavad valeinfot, sealhulgas seoses valimistega. Raportis leiti ka, et tehisintellekti on kasutatud survestamiseks, tsensuuriks ja inforuumi kontrolliks.

«Valitsused kehtestavad erinevaid piiranguid sellele, millele miljardid inimesed saavad võrgus juurde pääseda ja mida nad saavad jagada – olgu selleks välismaiste veebisaitide blokeerimine, jälgimine ja isikuandmete kogumine või kontrolli suurendamine oma riigi tehnilise infrastruktuuri üle,» ütles Hinsberg.

Tsensuur ja sisuga manipuleerimine kahjustasid paljudes riikides valimisprotsessi. Vähemalt 25s 41 uuritavast riigist, kus aruande perioodil toimusid üleriigilised valimised, blokeerisid valitsused poliitilist, sotsiaalset ja usulist sisu jagavaid veebisaite, piirasid juurdepääsu sotsiaalmeedia platvormidele või lihtsalt katkestati Interneti ühendus. Vähemalt 21 riigis 41st tuvastati valimistega seotud valeinfo levitamine.

Samuti kasutati paljudes valimiskampaanites tehisintellekti tööriistu pahatahtlikult vale ja eksitava teabe loomiseks, poliitiliste vastaste laimamiseks. Raportis tõdetakse, et AI kasutamisel saab isegi mööda minna riiklikust tsensuurist kõige autoritaarsemates tingimustes.

Freedom on the Net on iga-aastane uuring inimõiguste kohta digisfääris. Projektis hinnatakse internetivabadust 72 riigis, mis moodustab 87 protsenti maailma internetikasutajatest. Raportis esitatud indeks kujuneb kolme alamkategooria punktide liitmisel. Nendeks on teenustele ja võrguühendustele juurdepääs, piirangud veebisisule ning kasutajate õiguste kaitse.

Eesti raporti koostas Freedom House kutsel sõltumatu erafirma Proud Engineers. Proud Engineers on ekspertide meeskond, kelle igapäevatöö on nõustada digimuutusi nii Eestis kui välisriikides.

Freedom House raport hõlmab perioodi mullu juunist kuni tänavu maini. Hinnang on koostatud sel ajavahemikul toimunud sündmuste ja internetivabadust mõjutava tehnilise, poliitilise, õigusliku keskkonna ning avalikus aruteluruumis kujunenud praktika alusel. Aruandes tuuakse välja ka soovitused netivabaduse tagamiseks, mida saavad järgida nii poliitikakujundajad, seaduste loojad kui meediaplatvormid ja tehnoloogiaettevõtted.