Päevatoimetaja:
Marek Kuul

VAHUR LAIAPEA UKRAINA PÄEVIK Andrese verine lahing Nju-Jorki all

Andres Hersonis Antonovi sillal päev pärast linna vabastamist. Sild lasti varsti õhku.
Andres Hersonis Antonovi sillal päev pärast linna vabastamist. Sild lasti varsti õhku. Foto: Erakogu

Andres Joala on olnud laevakaitsja ja piraadi­tõrjuja India ookeanis. Kuid mitte sellel ajal ja selles meeskonnas, mille 14 Eesti kodanikust liiget 2013. aasta 18. oktoobril arreteeriti ja mitmeks aastaks eeluurimis­vanglasse suleti. See oli juhus, et teda sel hetkel nende seas ei olnud. Õnn. Ta oleks võinud sellesse vahetusse sattuda.

Ta on töötanud ligi aasta Mosambiigis tänavalaste, krokodillide, madude ja ahvidega. MTÜ Seiklejate Vennaskond viis Maputo getos läbi projekti tänavalaste lastekodudesse suunamiseks, prügimägedelt ümberasustamiseks.

Geto lähedal oli loomaaed. Loomi oli sinna vähe jäänud. Sõjast räsitud riigil ei jätku tähelepanu lastele, loomadest rääkimata. Aga selles mahajäetud loomaaias olid kolm krokodilli, mõned maod ja mõned ahvid. Jane, rikas daam Lõuna-Aafrika Vabariigist, rahastas nende viimaste loomade toitmist. Andres hakkas lastega tegelemise kõrvalt ka krokodille talitama. Nende puur oli klaasikilde täis. Andres läks puuri ja pühkis põranda puhtaks. Krokodillide nimed olid Krokodill Üks, Krokodill Kaks ja Krokodill Kolm. Ei Üks, Kaks ega Kolm löönud talle hambaid säärde. Loomad on targad ja saavad aru, kes neist hoolib.

Tagasi üles