Europarlamendi valimistel valimisea langetamise ideele ollakse vastu

Martin Mölder Foto: Mihkel Maripuu

Ühiskonnauuringute instituudi poolt selle aasta aprillis tellitud küsitluse tulemuste põhjal ei toeta 78 protsenti uuringule vastanutest ideed anda Euroopa Parlamendi valimistel valimisõigus alates 16. eluaastast.

Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas hiljuti hääleõiguse andmist Euroopa parlamendi valimistel alates 16. eluaastast senise 18 asemel. Selle aasta aprillis küsis ühiskonnauuringute instituut valimisõiguslikelt kodanikelt, kas Euroopa Parlamendi valimistel tuleks langetada valimisiga 18 aasta pealt 16 aasta peale?. 78 protsenti vastajatest ütles «ei» või «pigem ei», 14 protsenti «pigem jah» või «jah» ning üheksa protsenti ei omanud arvamust.

Erakondliku eelistuse järgi on antud ideele vastu 91 protsenti Keskerakonna, 83 protsenti EKRE, 80 protsenti Isamaa, 77 protsenti Eesti 200, 71 protsenti Reformierakonna ja 66 protsenti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetajatest. Vanuse järgi on kõige vastumeelsem idee 75-aastaste ja vanematele vastajatele, järgnevad 65-74-aastased, 50-64-aastased, 35-49-aastased, 25-34-aastased ning 18-24-aastased.

Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder ütles, et valijate eelistuste perspektiivist on valimisea langetamine praktiliselt universaalselt halb idee.

«Sellele ei ole vastu mitte ainult kolm neljandikku kogu valijaskonnast, vaid sellele on ka väga valdavas enamuses vastu iga erakonna toetajad eraldi võetuna. Isegi sotsiaaldemokraatide, kelle kandepind kõige nooremate valijate hulgas on kõige suurem, toetajate hulgas on valimisea langetamise vastu umbes kaks kolmandikku valijatest. Samuti on alaealistele lastele valimisõiguse andmise vastu ka ligi kaks kolmandikku noortest valijatest üleüldiselt. Seega ka grupp, kelle lähimineviku poliitilisi õigusi see idee kõige enam puudutaks, on sellele vastu,» rääkis Mölder.

Tema sõnul tuleks lisaks valijate eelistustele rõhutada ka seda, et demokraatia või ühiskonna toimimise mõttes on tegemist ebaloogilise ettepanekuga. «Me oleme ühiskonnana kokku leppinud ja oma seadustesse kirjutanud, et alaealised lapsed on teatud asjades piiratud teovõime ja piiratud vastutusega. Nende heaolu ja ülalpidamise eest vastutavad veel nende vanemad. Kui me ka neid piiranguid ja nõudeid ei ole valmis allapoole tooma, ei ole ka loogiline alaealiste laste poliitiliste õiguste laiendamine selles suunas, et nad saaksid ise, teostades valimistel kõrgeimat võimu demokraatlikes riikides, otsustada nende piirangute kehtivuse üle,» ütles Mölder.

«See, et jutt käib hetkel konkreetselt Euroopa Parlamendi ja mitte nii väga, kuigi põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Terras Eesti 200-st väljendas ka seda seisukohta, riigikogu valimistest, ei oma tähtsust. Ka Euroopa Parlamendi võim Eesti siseasjades on suur ja tegemist on väga põhimõttelise küsimusega. Samuti ei ole väga hea argumendiga tegemist siis, kui lihtsalt viitame sellele, et teised riigid on nii toiminud, sest see eeldab, et nemad ei ole suutelised valesid või halbu otsuseid tegema,» ütles Mölder.

«Samas on teatud mõttes arusaadav, miks praegused valitsuserakonnad ning eriti sotsiaaldemokraadid või Eesti 200 seda ideed toetada võiksid. Noorte hulgas on nende toetus enamasti kõrgem olnud ning seega kumab sealt ehk ka lootust potentsiaalseid uusi valijaid juurde võita. Ka eelnõu seletuskirjas on mainitud, et «kuna eesti rahvastik on vananemas, siis sellest tulenevalt on poliitiline kaasatus ja otsustusõigus kallutatud üha enam eaka valijaskonna poole». Vanem valija eelistab teisi erakondi peale sotsiaaldemokraatide või Eesti 200,» jätkas Mölder.

Reformierakonna olukord on Mölderi sõnul aga eriti vastuoluline. «Idee alaealistele lastele valimisõiguse andmisest oli ka nende valimislubaduseks Euroopa Parlamendi valimistel. Samas nagu ka teiste koalitsioonierakondade toetajate puhul on valdav enamus Reformierakonna toetajatest sellele vastu. Lisaks pole Reformi üldine toetajate profiil enam ammu selline, et nooremad valijad seal tooni annaksid. Pigem vastupidi. Seega võiks oravate lootus sellest ideest poliitilist kasu saada olla ka kõige väiksem,» ütles Mölder.

«Kõike seda arvestades on tegemist seaduseelnõuga, millel puudub laiem või sügavam demokraatlik loogika. Valijad seda väga selgelt ei soovi ja demokraatia sisulise kvaliteedi tõstmiseks seda pole vaja,» lisas Mölder.

Norstati küsitlus viidi läbi 19. – 20. aprillini veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1000 vastajat.