BLOGI ⟩ Suur hüvitiste vähendamise pakett jõudis riigikogu ette

Täna on riigikogus esimesel lugemisel perehüvitiste seaduse muudatused, millega vähendatakse alates 1. jaanuarist 2026 vanemahüvitise ülempiiri ja lõpetatakse sotsiaalmaksu maksmine lastega koduse ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. 

Perehüvitiste seaduse muudatustega vähendatakse alates 1. jaanuarist 2026 vanemahüvitise ülempiiri senise kolmekordse üle-eelmise kalendriaasta keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu asemel kahekordsele (2024. aastal oli ülempiir 4733,53 eurot). Samuti ühtlustatakse vanemahüvitise määramise põhimõtteid ja kehtestatakse ülempiir ka ema vanemahüvitisele. Samal ajal kaotatakse vanemahüvitise vähendamise nõue töise tulu teenimise korral.

Ravikindlustuse seaduse muudatustega nähakse ette ravikindlustatud isiku retsepti omaosaluse alusmäära suurenemine 2,50 eurolt 3,5 eurole alates 1. jaanuarist 2025. Alates 1. aprillist 2025 suureneb ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu 5 eurolt 20 euroni ja haigla voodipäevatasu suureneb 2,5 eurolt 5 eurole. Erand kõrgemast visiiditasust nähakse ette haavatavamatele elanike rühmadele (toimetulekutoetuse saajad, vähenenud töövõimega inimesed, alla 19-aastased lapsed, lapseootel naised, üle 63-aastased, töötud), kellel jääb visiiditasuks 5 eurot.

Korduvvastuvõttude vajaduse korral, kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja jätab kindlustatud isiku jälgimisele või ravile, tohib edaspidi visiiditasu maksmist nõuda isikult kord aastas.

Sarnased õigused ja piirangud visiiditasude nõudmisel hakkavad edaspidi kehtima ka tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikule (füsioterapeut, kliiniline psühholoog ja logopeed), kes osutab iseseisvalt ambulatoorset tervishoiuteenust pere- või eriarstiabi osutaja saatekirja alusel.

Lisaks kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2026 ajutise töövõimetuse hüvitisele samadel alustel ülempiir nagu vanemahüvitisel. Inimesele makstava ühe kalendripäeva ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiriks on kindlustusjuhtumi alguspäeva kalendriaastast arvestades üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kahekordne suurus jagatud 30-ga.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muudatused võimaldavad tööandjatel ja FIEdel sotsiaalmaksuvabalt kompenseerida töötajatele ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri ja saamata jäänud töötasu vahe. Sotsiaalmaksuseaduse muudatuste kohaselt lõpetatakse alates 1. jaanuarist 2026 riigipoolse sotsiaalmaksu maksmine kindlustatud isiku mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest, kes kasvatab ühte või kahte 3–8-aastast last või kolme kuni kuut last, kellest ükski pole noorem kui 8-aastane.

Tervisekassa seaduse muudatuste kohaselt tunnistatakse kehtetuks säte, mis lubas majandusaastas eelmiste perioodide jaotamata kasumit kasutusele võtta kuni 30 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7 protsenti eelmisel kalendriaastal tervisekassa eelarves ettenähtud tervishoiuteenuste kuludest. Piirangu kaotamine võimaldab edaspidi tervisekassa nõukogul otsustada puudujäägi katmine jaotamata tulemist suuremas mahus. Jaotamata tulemi kasutuselevõtu otsustab tervisekassa nõukogu juhatuse ettepanekul. Tervisekassale kehtestatakse tagasinõudeõigus ka ravikindlustusega hõlmamata isiku tervishoiukulutustele.

Lisaks pikendatakse alates 1. jaanuarist 2025 perehüvitiste määramise, puude raskusastme tuvastamise ja riikliku pensioni määramise menetlustähtaega 30 tööpäevani.