/nginx/o/2024/10/14/16417775t1hb33c.jpg)
Säästlik ühistransport on üheks fookuseks Eesti taastekava investeeringute valikul. Vanasadama trammiliin Tallinnas on viimaste aastate suurim linnaruumi ja ühistranspordi arendusprojekt, mille ehitamist toetatakse ELi taasterahastust 36,5 miljoni euroga.
Uus trammitee, mis ühendab Balti jaama, Rail Balticu Ülemiste terminali ning Vanasadama, loob eeldused Tallinna transpordivõrgustiku efektiivsemaks muutmiseks ning sadama ja mereäärse piirkonna inimsõbralikuks arendamiseks. Projekt aitab vähendada autostumist, suurendada ühistranspordiga liikumise osakaalu ja aidata kaasa Tallinna süsinikuneutraalsuse saavutamisele.
Trammiliini rajamine hõlmab suurt hulka ümberehitustöid. Tulevane liikumistee kulgeb Kivisilla tänavalt vasakpöördega Gonsiori tänavale. Edasi liigub trass Laikmaa, Hobujaama ja Ahtri tänavate kaudu kuni sadamaalani. Laeva, Kuunari ja Kai tänavate kaudu läbitakse Sadama A-terminali esine ning Logi ja Rumbi tänavate kaudu liigutakse Linnahalli alt läbi. Kultuurikatla juurde jõudes liitub trammitee Mere ja Põhja puiesteelt kulgeva Kopli suunalise trammiteega.
Jaak-Adam Looveer, Tallinna linnaplaneerimise arhitekt selgitab, et trammiliini loomine on oluline samm linna erinevate sõlmpunktide ühendamiseks. «Algne põhjus ja üks eesmärkidest on linna oluliste sõlmpunktide – lennujaama, Rail Balticu terminali, sadama ja Balti jaama – ühendamine mugava ja suure veovõimega ühistranspordiga. Siiani oli lennujaama ja sadama vahel otsene trammiühendus puudu, mis muutis nende liikumiste vahelise ühenduse keeruliseks. Sadama liitmine trammivõrgustikku on seetõttu väga oluline samm, sest sadama kui ühe sissepääsu kaudu liigub iga päev tuhandeid inimesi linna.»
Linnakodanikud kiidavad uue trammiliini mõju
Kaur Orgusaar, kes elab Tallinna kesklinnas ja kasutab regulaarselt ühistransporti, näeb uues trammiliinis suurt väärtust nii enda kui ka linna tervikliku arengu jaoks. «Minu jaoks on uus trammiliin suurepärane ja toob linnale väga palju kasu. Elan ise kesklinnas ning varem oli üsna keeruline otse sadamasse või lennujaama jõuda, kuna nende vahel polnud otsest trammiühendust. Nüüd saan aga mugavalt ja kiiresti nii sadamasse kui ka lennujaama sõita, mis on minu jaoks väga suur mugavus, sest töö tõttu liigun tihti ringi ja pean sageli reisima,» sõnas Orgusaar, rõhutades, kui palju ajasäästu ja liikumisvabadust uus trammikoridor tema igapäevaellu toob.
Orgusaar lisab, et trammitee muudab kesklinna liiklusvoo sujuvamaks ja vähendab vajadust autoga liikumiseks. «Varasemalt oli kesklinnas tihti probleemiks ummikud ja ruumipuudus, aga uue trammiliiniga, mis liigub mööda alternatiivseid teid ja ühendab olulisi sõlmpunkte, on inimestel vähem vajadust autoga liigelda. See on suurepärane lahendus, mis vähendab liikluskoormust ning muudab tänavad turvalisemaks ja jalakäijatele meeldivamaks.»
Kuid Orgusaare arvates ei ole trammiliini tähtsus ainult praktiline. «Lisaks on hea näha, et Tallinn liigub samas suunas nagu paljud teised Euroopa ja maailma suurlinnad, kus edendatakse autovaba kesklinna ja keskendutakse ühistranspordi arendamisele. Trammitee on keskkonnasõbralik ja suur samm rohelisema tuleviku poole. See näitab, et meie linn on valmis muutuma ja arenema.»
Orgusaar leiab, et trammiliini mõju ulatub kaugemale vaid transpordisüsteemi arendamisest. «Sadamapiirkond, mis on seni olnud suhteliselt eraldatud, hakkab nüüd paremini linnaeluga integreeruma. Uute peatuste lisandumine annab piirkonnale uue elu ja kiirendab sadama ümbruse inimsõbraliku arendamise protsessi. Lõppkokkuvõttes võidavad kõik – linn muutub ligipääsetavamaks, jalakäijatele sõbralikumaks ning ühistranspordi kasutamine uue trammikoridoriga muutub palju lihtsamaks.»
Tutvu ka teiste ELi taasterahastu NextGenEU toel Eestis ellu viidud projektidega www.eluedeneb.ee veebilehel.