Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730
Saada vihje

Massiline passivahetus kestab kolm aastat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Passitaotlejad ummistavad kodakondsus- ja migratsiooniameti teenindusbüroosid
Passitaotlejad ummistavad kodakondsus- ja migratsiooniameti teenindusbüroosid Foto: Peeter Langovits

ID-kaardi või passitaotluse sisseandmine võib aeganõudev olla veel pikka aega, sest siseministeeriumi andmetel tuleb tänavusega sama palju dokumente välja vahetada veel järgneval kahel aastal.

Siseministeerium tõdes, et dokumenditaotlusi on äärmiselt palju veel järgmised kolm aastat, sest siis aeguvad korraga nii 10-aastase kui ka 5-aastase kehtivusajaga isikut tõendavad dokumendid.

«Prognoosi kohaselt väljastatakse sel aastal umbes 236 000 Eesti kodaniku passi ja 225 000 ID-kaarti, 2013. aastal 295 000 passi ja 306 000 ID-kaarti ning 2014. aastal 242 000 passi ja 311 000 ID-kaarti,» lausus siseministeeriumi pressiesindaja.

Reedel lausus politsei- ja piirivalveameti esindaja, et on korduvalt taotlenud passijärjekordade vähendamiseks lisaraha, ent pole seda saanud. Siseministeerium kinnitas Postimehele, et politsei- ja piirivalveameti lisavajadusi arvestatakse võimaluste piires järgmise aasta eelarve koostamisel, mis praegu juba käib.

«Sel aastal sai amet isikut tõendavate dokumentide väljaandmisega seotud kulude kasvuks eelarvest 3,75 miljonit eurot,» sõnas ministeeriumi pressiesindaja Karin Kangro.

Ta täpsustas, et see raha läks küll majandamiskuludeks ehk blankettide ja täiendavate bürootarvete (ümbrikud, turvakotid jms) lisakuluks seoses väljavahetatavate dokumentide arvu olulise kasvuga. «See summa oli riigieelarve eelnõus sees juba sügisel, enne riigikogu menetlusse andmist.»

Seega ei saa öelda, et ministeerium oleks rahuldanud PPA palve eraldada lisaraha passivahetuse järjekordade vältimiseks. Küsimusele, kas praegust olukorda nähes kaalub siseministeerium lisaks mingi summa eraldamist, pressiesindaja ei vastanud.

«Tegevusi järjekordade vähendamiseks planeerib PPA, kuid muidugi esitab amet nendest regulaarseid ülevaateid ka siseministeeriumile. Näiteks on PPA paigaldanud järjekorrasüsteemi, mis lubab järjekordasid ja ooteaegu tsentraalselt monitoorida. 2013. aastal soovitakse järjekorrasüsteemile hankida lisamoodul, mis võimaldab teenindusaega broneerida PPA kodulehe ja eesti.ee kaudu,» andis pressiesindaja ülevaate meetmetest, mida passijärjekordade vähendamiseks tehakse.

«Kliendivoogude hajutamiseks plaanitakse avada lisateeninduspunkte dokumentide väljastamiseks ning palgata juurde ka ajutisi töötajaid. Lisaks on PPA teenindustesse üles seatud telekad, mis annavad infot, ning lehitsejad, mis juhivad klienti samm-sammult, kuidas on võimalik dokumenti taotleda teenindaja poole pöördumata,» selgitas Kangro.

Vaid 10 000 inimest võttis kuulda hoiatust

«Kindlasti ei peeta olukorda, kus dokumendijärjekorrad on nii pikad, mõistlikuks ja jätkatakse lahenduste otsimist. Seda, et dokumenditaotluste arvu tõus tuleb, on avalikkusele räägitud ja selle eest hoiatatud juba 2011. aasta algusest. Kahjuks on üleskutset oma dokument varem vahetada järginud vaid vähesed – umbes 10 000 inimest,» tõdes pressiesindaja.

Kuni kõik järjekordade leevenduseks välja mõeldud lahendused pole tööle hakanud, soovitab siseministeerium inimestel enne teenindusse minekut hoolikalt läbi mõelda, millist dokumenti vajatakse: «Näiteks kas tingimata vajatakse passi, mida on tarvis eeskätt väljapoole EL-i reisimiseks. Võimalusel soovitame esitada uue dokumendi taotluse posti või e-postiga.»
 

Tagasi üles