/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2009/05/20/182077t1hc443.jpg)
Isamaa esimees Urmas Reinsalu saatis terviseminister Riina Sikkutile (SDE) kirja seoses segadusega arstide vastutuskindlustuse rakendamisel.
KIRI MINISTRILE ⟩ Urmas Reinsalu kritiseerib segadust arstide vastutuskindlustuse rakendamisel
«Kirjutan teile osundusega korralagedusele tervishoiutöötajate vastutuskindlustuse seaduse rakendamisel. Aega on raisatud, ettevalmistustöö on kehvasti tehtud ning tulemuseks on ebanormaalne olukord, mis laiemas plaanis ei vasta ei patsientide ega arstide huvidele. See vajab koheseid samme ratsionaalsemaks lahenduseks,» kirjutas Urmas Reinsalu minister Riina Sikkutile.
Reinsalu edastas, et kohtus arstide esindusorganisatsioonide esindajatega ja nende mure on tõsine.
«Vastutuskindlustuse seadus võeti vastu juba kaks aastat tagasi ning rakendumine nähti ette suvel. Enne suve lükati seaduse jõustumine aga novembrisse põhjendusega, et kindlustusega seotud tehnilisi küsimusi ei jõuta rakendada,» meenutas Reinsalu.
Seaduseelnõu ettevalmistamisel mingit sisulist analüüsi ei tehtud
Tema sõnutsi on nüüdseks välja kujunenud olukord, kus on Eestis vaid üks kindlustusettevõte – Poola päritolu PZU – teinud tervishoiutöötajatele kindlustuspakkumised seaduse järgi kohustuslikuks kindlustuseks.
«Summad on radikaalsed: logopeed peaks maksma aastas kindlustust 2300 eurot, Tallinna üks kiirabibrigaad näiteks 10 000 eurot,» oli Reinsalu kriitiline. Haiglatele tehtud pakkumised ulatuvad tema kinnitusel sadadesse tuhandetesse ja selleks, et lõppsummat madaldada, tõstetakse ühe haigla puhul juhtumi omavastutust 50 000 euroni.
Reinsalu tõi välja, et perearstid ja hambaarstid on saanud tuhandetesse eurodesse ulatuvad pakkumised.
«Seaduseelnõu ettevalmistamisel mingit sisulist analüüsi ei tehtud, võeti vaid demograafilise võrdlusena aluseks Soome kindlustusolukord ning ekstrapoleeriti seda Eesti mõõtkavasse. Nii eeldas ministeerium, et aastased kindlustusmaksed on suuruses 2,5 miljonit eurot. Hinnanguliselt võib öelda, et tegelikkuses kujunevad summad 3–4 korda seaduse sellisel rakendamisel suuremaks,» kirjutas Reinsalu ministrile.
See tähendab tema sõnul, et maksed kujunevad eelduslikult kordades suuremaks kui prognoositud kindlustuspreemiad. Samal ajal on veel jõustamata seaduse rakendusaktid ja käivitunud ei ole ka ohujuhtumite register.
Seaduse rakendumisel on tõsised probleemid
«Arstide ühenduste esindajad on korduvalt palunud teil ümber hinnata muutunud oludes seaduse täies mahus rakendamise otstarbekus. 12. septembril saatsid oma pöördumise ministeeriumile perearstid, sellele vastust pole tulnud. 20. septembril pöördusid hambaarstid, millele saadi olukorraga leppiv vastus. 27. septembril kutsusite te väidetavalt perearstide avalikul üritusel ootama kindlustuse sõlmimisega. Läinud reedel kohtusite te arstide esindajatega, kuid sisulist vastust paraku ei ole,» loetles Reinsalu ja lisas, et venitamine ei ole lahendus olukorras, kus seadus peaks rakenduma juba 1. novembril.
«Sellisel kujul ühe kindlustuspakkuja loogikaga seaduse rakendumisel on tõsised probleemid. See võtab tervishoiust lähemate aastate lõikes olulise hulga raha ning toob osa teenuste puhul patsiendile kaasa kallinemise ning osa teenuste puhul kaasa ravi mahu vähenemise. Praeguses situatsioonis oleks mõistlik langetada kiiresti otsus ning panna seadus kohustusliku kindlustuse rakendumise osas pausile,» soovitas Reinsalu ja lisas, et vigu tuleb ausalt tunnistada.
Uue info valguses tuleb olla valmis korrigeerima varasemaid otsuseid
Olukorda ei prognoositud Reinsalu hinnangul relevantselt ning uue info valguses tuleb olla valmis ka korrigeerima varasemaid otsuseid. See eeldab Sikkutilt aga tegutsemist.
«Kui on rakendunud ohujuhtumite register ja selgelt juhtumite klassifikatsioon paika pandud, on võimalik uue info puhul sisuliselt hinnata, millist tüüpi kindlustusmudelit rakendada.»
Reinsalu lisas: «Kui asjade senise mudeliga minnalaskmine tähendab eelduslikult radikaalset kapitali tootluse määra ühele kindlustusettevõttele lähiaastate lõikes – mis ei ole etteheide ettevõttele –, kuid teie asi on silmas pidada, et see tähendab samal ajal ka kümnete miljonite eurode ulatuses vahendite väljaviimist tervishoiust.»
Reinsalu kirjutas ministrile, et see ei vasta patsientide ega tervishoiusüsteemi huvidele. «Asja tuleb hinnata ratsionaalselt ning keerulisel ajal mitte võimendada ebastabiilsust,» tähendas ta lõpetuseks.