ANALÜÜS ⟩ Turumajandus veel ei kao, aga riigikeskne mõtteviis on suurenenud

Eesti on kaldunud vaba ettevõtluse soodustamisest riiklikku elu-olu korraldamisse. Illustratsioon: Artur Kuus

Tegelikult Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees siseminister Lauri Läänemets muidugi ei öelnud, et «turumajanduse aeg on läbi». Sõna-sõnalt sellist väljendust Läänemetsalt ei leia. Aga tema jutu (mida Eesti Rahvusringhääling refereeris) üldine paatos oli ikkagi väga-väga riigikeskne: riik teeb, riik suunab, riik käsib, riik toetab ja ajad, mil turg asju paika pani, on läbi.

Selle peale on mõned inimesed küsinud: aga mis siis, kui Läänemetsal on õigus? Mitte ilmtingimata takka kiitvalt küsinud, vaid pigem nentivalt – kas polegi riigi roll majanduses suurenenud ja suureneb veelgi? Kas Läänemets lihtsalt ei kirjelda, mis niikuinii, sõltumata konkreetsetest põhjustest, on juhtunud?

Võrdluseks teistsugune paatos. 2006. aasta lõpus lubas tollane peaminister Andrus Ansip (RE) viia Eesti 15 aastaga Euroopa viie rikkama riigi sekka. Hiljem on lubadust küll pehmendatud, et see polnud lubadus, vaid eesmärk ja siht, mille poole pürgida. Sõna-sõnalt võttes ja eriti tagantjärele tundub ikkagi naeruväärne. Eesmärk pole mitte lihtsalt täitunud, vaid viimastel aastatel lausa kaugenenud. Kui aga Ansipi ütlust ja tema teisi tollaseid ütlusi sõbralikumalt interpreteerida, siis kandis see sõnumit, et majanduskasv on tähtis, ettevõtlus on tähtis, Eesti (nii inimeste kui ka riigi) jõukaks saamine on tähtis.