Selle peale on mõned inimesed küsinud: aga mis siis, kui Läänemetsal on õigus? Mitte ilmtingimata takka kiitvalt küsinud, vaid pigem nentivalt – kas polegi riigi roll majanduses suurenenud ja suureneb veelgi? Kas Läänemets lihtsalt ei kirjelda, mis niikuinii, sõltumata konkreetsetest põhjustest, on juhtunud?
Võrdluseks teistsugune paatos. 2006. aasta lõpus lubas tollane peaminister Andrus Ansip (RE) viia Eesti 15 aastaga Euroopa viie rikkama riigi sekka. Hiljem on lubadust küll pehmendatud, et see polnud lubadus, vaid eesmärk ja siht, mille poole pürgida. Sõna-sõnalt võttes ja eriti tagantjärele tundub ikkagi naeruväärne. Eesmärk pole mitte lihtsalt täitunud, vaid viimastel aastatel lausa kaugenenud. Kui aga Ansipi ütlust ja tema teisi tollaseid ütlusi sõbralikumalt interpreteerida, siis kandis see sõnumit, et majanduskasv on tähtis, ettevõtlus on tähtis, Eesti (nii inimeste kui ka riigi) jõukaks saamine on tähtis.