INIMESTEST AEGAMÖÖDA ⟩ Sergo. Sõda seljataga

Sergo oma võitluskaaslasega Ukrainas. Foto: Vahur Laiapea

Olen Lääne-Virumaal. Kohtun Sergo Susiga tema kodus. Ta on paari päeva eest Ukrainast tagasi jõudnud. Plaanib sinna korra veel tagasi minna ja kõik ripakile jäänud otsad kokku sõlmida. Et siis oma eluga Eestis edasi minna. Need otsad on selle loo ilmumise ajaks sõlmitud. Ligi kolm aastat Ukraina sõda on Sergol seljataga.

Sõda ei jää kunagi seljataha. Sõjast ei tuldagi tagasi. Kes on seal olnud, jääb mingi osaga endast igaveseks sinna. Sõjas Jumalat ei ole. Kaevikus on Jumal alati kohal. Neid asju ei ole mulle öelnud Sergo, vaid erinevad sõdurid. Kõigil on õigus – kui mitte Jumala õigus, siis iseenda õigus ikka.

Sõda tuli Sergoga koju kaasa. Elutoa laudadel surisevad 3D-printerid. Valmivad plastist katikud automaaditoru otsa panemiseks ja Ukrainasse saatmiseks – et torusse liiva ega mustust sisse ei satuks. Et õigel hetkel sealt kuulid õige vaenlase suunas välja lendaksid. Sõda on unedes. Unes langeb Sergole peale toa lagi. Kohe loete, miks.