/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2024/02/15/15889089t1h19a5.jpg)
Naastrehvid pakuvad talvel suuremat ohutust, eriti jäistel ja lumistel teedel, kuid nende mõju asfaltkattele ja inimeste tervisele on märkimisväärne. Seetõttu on paljud riigid naastrehvid kas keelustanud või piiranud nende kasutamist.
Kliima soojenemise tõttu võidakse keelustada naastrehvid ka Põhja-Euroopas (12)
«Eesti riigimaanteede ja omavalitsuste teekorrashoiu eelarve väheneb ja see sunnib ka meil pidama arutelu, kas naastrehvidele tehnoloogiliselt järele jõudnud lamellrehvid ei võiks olla jätkusuutlikum alternatiiv,» hindab Elke Mustamäe esinduse Toyota varuosade müügiosakonna juht Lauri Paberit.
«Hinnanguliselt ligi pool Eesti autopargist liigub Tallinna tänavatel, mis on talviti suuresti hooldatud ja lumevabad. Vaid linnaliikluseks kasutataval autol ei ole mõistlik naastrehve kasutada. Lisaks suuremale kütusekulule ja teekatte kiiremale purunemisele on naastrehvidel mõju ka tervisele, mis tuleneb nende kulumisel õhku paiskunud tolmuosakestest,» lisab Paberit.
Naastrehvid on mitmes riigis keelatud
Naastrehvide kasutamine ei ole lubatud näiteks Poolas, Saksamaal, Slovakkias, Tšehhis ja mitmes teises Euroopa riigis. Mõnes Euroopa riigis kehtivad osalised piirangud, mis on seotud eritingimustega mägistele aladele.
Rootsi uuringuagentuuri Testfakta 2017. aasta uuringus tehti katseid rehvide pidurdusvõime ja haarduvuse kohta jääl ja lumel. Selgus, et kulunud naastrehvide haarduvus väheneb tunduvalt kiiremini kui lamellrehvidel. Eriti ohtlikuks muutuvad kulunud naastrehvid märjal teel, kus pidurdusteekond võib olla pikem kui uutel või isegi kulunud lamellrehvidel.
Soome tehniliste uuringute keskus VTT leidis, et kui naastrehvi muster kulub alla 4 millimeetri, siis pidurdusvõime väheneb ja kulunud lamellrehv võib sellistes tingimustes olla parem valik.
«Tänapäevased lamellrehvid suudavad sageli paremini hakkama saada märjal ja lörtsisel teel, kus naastrehvidega võib hoopis hätta jääda. Isegi kulunud lamellrehvide kummisegu säilitab oma elastsuse ja haarduvuse ka madalate temperatuuride juures,» selgitab Paberit.
Naastud vajavad sissesõitmist
Naastrehvid lisavad autosõidule müra, mis võib tuua küll teatava psühholoogilise turvatunde, ent just uute naastrehvide puhul tuleb teada, et need vajavad sissesõitmist, toob Paberit välja. «Naastrehvid vajavad esimesed 500–1000 kilomeetrit ettevaatlikku ja tasakaalukat sõitu, et naastud saaksid rehvi kummisegusse korralikult kinnituda,» toonitab Paberit.
Kuigi lamellrehvide või universaalrehvidega sõitmisel ei ole liiklusseaduses keelde või piiranguid, pole lamellrehvid Paberiti sõnul suvel siiski mõistlik valik. «Meie kliimasse mõeldud lamellrehvid on suvekuumas liiga pehmed, ent lamellrehvidelt suverehvidele minnes säilib autoomanikul valikuvabadus, millal rehve vahetada – seaduse järgi võib lamellrehvidega sõita aasta ringi,» lisab Paberit.
Paberit nendib, et mõlemal rehvitüübil on oma eelised. «Ohutuks sõiduks on peamine, et juht valib ohutu sõidustiili vastavalt oma kogemusele, teeoludele ja rehvitüübile.»