Neljapäeval toimus riigikogu istungil lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine, mis otsustati pärast ühe tunni möödumist katkestada ja uuesti arutamiseks saata. Sotsiaalkomisjoni esimees sõnas, et segadust tekitanud osa sõnastus vaadatakse uue pilguga üle.
Sõnastus lastekaitseseaduse eelnõus tekitas segadust, kas tulevikus võiksid pedofiilid lastega töötada (4)
Nimelt pöörasid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) saadikud sotsiaalkomisjoni liikme Eero Merilinnu (RE) tähelepanu sellele, et seaduseelnõusse oli sattunud muudatus, mis võimaldab edaspidi pedofiilia eest karistatud inimestel taas asuda tööle lasteasutustesse.
«Kui on keegi, kes on saanud pedofiiliasüüdistuse, on oma karistuse ära kandnud, siis lihtsalt keegi SKA ametnik otsustab, et ta võib nüüd lasteaeda tööle tagasi minna,» päris saalis Helle-Moonika Helme (EKRE).
«Talupojamõistus ütleb seda, et kui ikkagi korra on pedofiil süüdi mõistetud selles, siis tuleks ta lastest hoida nii kaugel, kui see võimalik on. Teie seaduseelnõus on ettepanek, et SKA hakkab siis hindama taotluse alusel selle karistatud ja karistuse ärakandnud pedofiili õigust ja võimalust lastega töötada. Uskumatu,» sõnas Rene Kokk (EKRE).
«[Sotsiaalkomisjoni] istungil me arutasime jah seda pedofiiliateemat, aga mulle jäi arusaam, et see käib ikkagi läbi kohtuotsuse. Minu isiklik seisukoht on ka, et pedofiilid ei tohi lastega koos töötada,» vastas Merilind.
Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Varro Vooglaid küsis, et kui pedofiilid ei tohiks saada võimalust lastega töötada, siis miks Merilind komisjoni liikmena või keegi teine eelnõus vastavat muudatusettepanekut ei esitanud, mis välistaks pedofiilidel lastega töötamise.
Merilind nentis, et ta on sellega nõus, ent sotsiaalkomisjoni istungil seda tõesti ei tehtud.
Kirjapandu oli üllatuseks ka teiste erakondade saadikutele. «Kas nüüd on võimalus ilma muudatusettepanekuta, et pedofiilid võivad lastega ja lasteasutustes töötada? Kas see võib nii juhtuda?» päris Riina Solman (Isamaa) ning sai ettekandjalt vastuseks, et kui karistus on määratud, siis ei või.
Samas praeguse eelnõu järgi pedofiilidele sellisel juhul, kui karistus on aegunud, piiranguid ei ole.
«Seaduse muudatusettepanek on, et need inimesed, kes on pedofiiliakaristuse saanud ja kellel on karistus lõppenud, need tegelikult võivad töötada. Minu ettepanek on, et tööandja valiks enda töötajat, ta ei võtaks sellist inimest tööle,» pakkus Merilind.
Tanel Kiik (SDE) leidis, et tekkinud on vastukäiv info, mistõttu palus ta vaheaega, et teha ministeeriumiga selgeks, kas see konkreetne muudatus – võimalused ümber hinnata seda lastega töötamise keeldu – kehtib või ei kehti pedofiilia karistuse puhul. Ka Andre Hanimägi (SDE) ja Helir-Valdor Seeder (Isamaa) olid Kiige pakutuga nõus ja Seeder lisas, et tema hinnangul ei ole seda küsimust komisjonis väga põhjalikult arutatud.
«Peaksime nüüd tõesti arutama seda. Ma ei tahaks jätta muljet, et nüüd on tehtud mingisugune eelnõu, kus on sõnaselgelt öeldud, et pedofiilid võivad minna noortega töötama,» ütles Hanimägi.
Vaheaja järel kogunes sotsiaalkomisjon erakorraliselt ning seejärel tehti Madis Timpsoni (RE) poolt ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada, et teemat enne kolmandat lugemist komisjonis edasi arutada.
Sõnastus vaadatakse üle
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson selgitas Postimehele, et riigikogus oli opositsioonipoliitikutel kahtlus, et pedofiilid saavad lastega töötada. «Võib-olla ei suudetud seda väga korralikult ära selgitada, et päris nii ei pruugi see olla.»
«Saalis tekkis sumin ja segadus. Nagu ikka - hirmul on suured silmad ja kutsusin sotsiaalkomisjoni erakorraliselt kokku ja arutasime. Konsensuslikult tegime otsuse, et kui on sellised kahtlused kellelgi üleval, et pedofiilid saavad lastega tööd teha, siis see on päris suur asi. Seda keegi ju ei taha ja katkestame selle lugemise ära,» rääkis Timpson.
Et sõnastuses täielik selgus saada, arutatakse seda uuel nädalal sotsiaalministeeriumiga. «Sain aru, et ministeeriumi väitel midagi taolist ei ole, aga et kahtlusi hajutada ja selgitada, siis ei juhtu midagi, kui selle katkestame ja esmaspäeval üle selgitame. Ma ise arvan, et seal ei ole apsakat.»
Kas praegu saab kindlalt öelda, et kui pedofiili karistus aegub, siis ta ei saa lastega töötada? «Sotsiaalministeerium ütleb, et pedofiilid ei saa lastega töötada. See ongi see, mille esmaspäeval üle kordame, kas see on üheselt selge või ei ole. Kui sõnastus ei ole kõigile ühtmoodi arusaadav, siis paneme paremini kirja lihtsalt,» ütles Timpson.
«Selgus on kindlasti parem kui mitteselgus ja me vaatame selle üle. See, et pedofiilid lastega töötada ei saa, on igale mõistuspärasele inimesele selge,» lisas ta.
Sotsiaalministeerium: lastega töötamise piirang kuhugi ei kao
Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Veskimäe rõhutas, et lastega töötamise piirang jääb kehtima kõigi nende tegude puhul, mille eest karistatud isik võib kujutada lapse turvalisusele vahetut ohtu.
«Lastega töötamise piirangu ümbervaatamise võimalus lisati juba 2022. aastal lastekaitseseadusesse tulenevalt riigikohtu lahendist, mis tunnistas põhiseadusevastaseks olukorra, kus lastega töötamise piirangut ei ole võimalik ümber vaadata, kui kunagi karistatav tegu enam karistatav ei ole.
Riigikogu menetluses oleva lastekaitseseaduse muutmise eelnõuga ei muudeta praegu kehtivaid lastega töötamise piiranguid ega nende ümbervaatamise aluseid, vaid täpsustatakse piirangute ümbervaatamise korda.»
Lastekaitseseadus näeb Veskimäe sõnul ette terve hulga süütegusid, mille toimepanijad ei tohi lastega töötada. Nende süütegude hulka kuuluvad näiteks rasked isikuvastased süüteod nagu tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine, inimkaubandus, vägistamine, sh lapse seksuaalne väärkohtlemine. Selline piirang on toodud seadusesse seetõttu, et tagada laste turvalisus ja muuhulgas on lastega töötavatel asutustel kohustus kontrollida, et nende juures töötavad inimesed ei oleks mõne sellise teo eest karistatud.
«Teatud juhtudel on võimalik esitada sotsiaalkindlustusametile taotlus lapsega töötamise piirangu ümberhindamiseks. Seda on võimalik teha vaid juhul, kui inimene on toime pannud teo, mis praeguseks ei ole enam karistatav või on üle viidud teise süüteokoosseisu alla.»