Hübriidsõda kogub tuure: kas «fašistide» tapmine jõuab ka Eesti pinnale?

Kui me Venemaa hübriidsõjarünnakutele vastu ei hakka, tunnevad nad end üha enam karistamatult, hoiatavad julgeolueksperdid. Foto: VANO SHLAMOV

Sõjaline tegevus on sabotaažiaktide ja isikuvastaste rünnakutena NATO riikide pinnale jõudnud, tunnistavad Eesti julgeolekuametnikud. Arusaam sellest hakkab vaikselt ühtlustuma ka Euroopa Liidu riikide vahel.

Venemaa julgeolekuteenistuste missioon külvata Ühendkuningriigi ja Euroopa tänavatel kaost on täistuuridel tööle läinud, hoiatas Briti luureteenistuse MI5 juht Ken McCallum teisipäeval. Seitsme aasta jooksul on brittide vastuluure viimasel hetkel käe ette saanud 43 massimõrvakatsele. Ja jutt ei käi ainult Venemaast: alates 2022. aastast on tuvastatud Iraani dirigeeritud sabotaažiakte või mõne muu hübriidrünnaku plaane. «Ühendkuningriik seisab silmitsi kõige keerulisema ja mitmetahulisema ohuga eales,» tõdes McCallum.

Eestis pole need ohud mingi uudis – meenutame kaitseväe seinale grafiti sodimist ja siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) autoakende lõhkumist. Kui paar nädalat tagasi tegi Delfi eksperimendi, kus ajakirjanikel lasti näiliselt värvata end Venemaa tellimusel vandalismiakte korraldama, võis aimu saada, millise haardega ambitsioonid idanaabritel Eestis olla võivad: sõjatehnika hävitamine, «fašistide» tapmine, sõjaliste objektide ründamine jne. Eestis ei ole sellised stsenaariumid küll veel realiseerunud, küll aga möönavad julgeolekuga seotud inimesed, et üht-teist on suudetud ära hoida siis, kui need veel planeerimisjärgus olid.