Ta oli töötanud mitmes ajalehetoimetuses ning võttis kokku oma ajakirjanikuelu kogemuse: 19. ja 20. sajandi vahetusel hakkasid eesti ajalehed kaastööde eest raha maksma ja arvestuse aluseks sai trükitud rida.
Vildet kui andekat ja viljakat kirjanikku, kes on kirjutanud romaane, jutustusi, näidendeid ning muutnud eesti kirjanduse ilmet ja taset, teavad kõik. Niisama mitmekülgne ja laiahaardeline, nagu Vilde oli kirjanikuna, oli ta aga ka ajakirjanikuna. Kuni 1905. aastani jõudis Vilde töötada peaaegu kõikide Eesti tähtsamate ajalehtede toimetustes, avardades eesti ajakirjanduse stiili ja žanrilist pilti. Eesti Ajakirjanikkude Liit valis Eduard Vilde kui «tegeliku lehemehe» oma esimeseks auliikmeks 1925. aastal.