Muinsuskaitseamet lõpetab ajaloolise taluarhitektuuri toetusmeetme

Foto: Tõnu Tunnel

2025. aastal väheneb muinsuskaitseameti kaudu jagatavate toetuste kogueelarve keskmiselt viis protsenti ja selle asemel, et kärpida ühtlaselt kõiki toetusvoorusid, lõpetab amet alates järgmisest aastast mittekaitsealuse ajaloolise taluarhitektuuri toetusmeetme.

Taluarhitektuuri toetusmeede oli mõeldud ajalooliste talude korrashoiuks, mis on küll väga väärtuslikud, kuid ei ole praegu riikliku kaitse all. Ümberkorralduste eesmärk oli kärpida võimalikult vähe kinnismälestiste (ehitismälestised, ajaloomälestised jne) omanikele mõeldud toetust.

«Mälestiste omanike toetamine nii nõu kui ka vajadusel rahaga on muinsuskaitseameti põhiülesanne ja me ei saa seal järeleandmisi teha, kuigi selge on see, et omanike kulud inflatsiooniga suurenevad ja toetused mitte, seega kokkuvõttes saame omanikke ikkagi vähem toetada. Sellegipoolest, olgu need eraisikud, juriidilised isikud, omavalitsused või kogudused, oluline on, et meie ühine kultuuripärand on hoitud ja me aitame omanikke nii palju, kui saame,» sõnas ameti peadirektor Marilin Mihkelson.

Kinnismälestiste omanike toetusvooru tänavune eelarve oli veidi üle 2,5 miljoni euro, millele esitati 436 taotlust kogusummas 14 miljonit eurot. Rahuldati 107 taotlust ehk veerand koguarvust. Järgmise aasta veel kinnitamata eelarve kohaselt on kinnismälestiste toetusvooru suurus üle 2,6 miljoni euro, millele on esialgsetel andmetel esitatud 536 taotlust kogusummas 18 miljonit eurot. Toetuste saajad otsustatakse jaanuaris.

Lisaks eelarvelisele toetussummale on muinsuskaitseamet saanud viimastel aastatel avada omandireformi reservfondi (ORF) toetusmeetme, mille kogumaht on 3 miljonit eurot ja mis on mõeldud omandireformi käigus tagastatud mälestiste omanikele. ORF toetusvooru eelarve otsustab valitsus igal aastal eraldi, voor avaneb tavaliselt oktoobris ning ka selle taotluste hulk ja maht ületab mitu korda jagatava summa.