Räbalaid tuleb hakata muust prügist eraldama

Taaskasutuskeskused on mures, et nad ujutatakse sõna otseses mõttes kaltsudega üle, kui kord peaks jõustuma. Juba praegu on palju sellist kraami, mis on korduskasutuseks kõlbmatu. Pildil Sõbralt Sõbrale pood Balti jaamas. Foto: Sander Ilvest

Euroopa Liit on hakanud võitlema riidejäätmetega ja 2025. aastast pole lubatud rõivaid ja tekstiilijäätmeid olmejäätmetega ühte prügisse visata. Tarbijale võib see tähendada lisakulu.

Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja Peep Siim rääkis, et eesmärk on vähendada tekstiilitootmise mõju, panna tootjad vastutama tekstiiltoodete olelusringi eest ja toetada tekstiilijäätmete säästvat käitlemist. «Selleks on tarvis kiirendada tekstiilide eraldi kogumise, sorteerimise, korduskasutamise ja ringlussevõtu sektori arengut,» ütles ta.

Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse hinnangul lastakse Euroopa Liidus turule umbes 12 miljonit tonni tekstiili aastas. Tekstiilijäätmeid tekib aastas üle 92 miljoni tonni. Eesti uuringu andmeil tekkis 2022. aastal ligikaudu 18 103 tonni tarbijajärgseid tekstiilijäätmeid, millele lisandus 1738 tonni tekstiilitööstuse jääke.