9. märts muutub Tallinna märtsipommitamise mälestuspäevaks

Nii tühi ja paljas nägi välja Tallinna kesklinn kolm aastat pärast märtsipommitamist. Vaade Kentmanni tänavalt Estonia teatri suunas. Foto: Rahvusarhiiv

Linnavalitsus tegi linnavolikogule ettepaneku tunnistada märtsipommitamise aastapäev 9. märts Tallinnas mälestuspäevaks, mil linnaasutused heiskavad Eesti lipu ja linnalipu ning linnaosade valitsuste hoonetel ka linnaosa lipu leinalipuna. 17. oktoobri istungil võttis volikogu selle otsuse vastu.

«Märtsipommitamine on osa meie ajaloolist. Selle pommitamise tagajärjed on kujundanud olulisel määral linnaruumi ning selle tagajärjel kaotasid enda elu sajad inimesed. Me mälestame märtsipommitamist, et hoida meie teadvuses neid, kes kannatasid ja hukkusid,» rääkis abilinnapea Karl Sander Kase.

Pärast erinevate fraktsioonide avaldusi selle kohta, milline erakond on kõige aktiivsemalt märtsipommitamise aastapäeva tähistanud ja kes esimesena mälestuspäeva ideega välja tuli.

Lõpuks jõuti hääletuseni ja 74 kohal viibinud linnavolinikust hääletas 9. märtsi mälestuspäevaks kuulutamise poolt. Neli volinikku jätsid hääletamata.

80 aastat tagasi, 9. märtsil 1944, tabas Tallinna ränk Nõukogude Liidu õhurünnak, mille käigus hävitati suur osa linna keskusest. Kahes rünnakulaines hävis 1549 hoonet ja purustusi sai 5073 hoonet. Rünnaku tagajärjel hukkus 586 inimest, nende seas 554 Eesti tsiviilisikut, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. Kodud kaotas 20 000 inimest. Märtsipommitamise traagilised tagajärjed on jätnud kustumatu jälje linna ajalukku ning väärivad iga-aastast mälestamist.