/nginx/o/2024/10/08/16404271t1hfb72.jpg)
Torustiku eluiga on keskmiselt 60 aastat, millest tulenevalt on igal aastal tarvis Tallinnas ning pealinna ümbritsevates valdades uuendada ja rajada kuni 45 km vee- ja kanalisatsioonitorustikku. Et linnas liiklemist võimalikult vähe häirida, tehakse ligi pool torustiku ehitus- ja rekonstrueerimistöödest kinnisel ehk kaevikuta meetodil, selgub Tallinna Vee kokkuvõttest.
Tallinna Vee varahaldusdirektori Tarvi Thombergi sõnul on kaevikuta meetod tänapäevane ja keskkonnasõbralikum viis torustiku rekonstrueerimiseks. Kinnist ehk kaevikuta meetodit kasutatakse selleks, et ehitustööd segaks linnas liiklejaid võimalikult vähe. Torude paigaldamise ajal saab liiklus tänaval edasi toimuda, sest torutööd tehakse väiksema augu kaudu puurimise teel. Selleks kasutatakse spetsiaalselt ette nähtud torumaterjali ja tehnikat.
Thomberg tõi välja, et Tallinnas ja ümbritsevates valdades on kokku ligi 3000 kilomeetrit torustikku, mille kaudu jõuab puhas joogivesi kõigi tarbijateni ja kanalisatsioon reoveepuhastusjaama. Igal aastal uuendatakse torustikust vastavalt vajadusele ligi 45 kilomeetrit. Sellele lisandub uue torustiku rajamine.
Suuremad projektid viib Tallinna Vesi ellu kevadest sügiseni. Septembri lõpu seisuga oli tänavu valmis ehitatud ligikaudu 32 km uut torustikku ja töödest umbes pool teostati kaevikuta meetodil. Valmis on saanud näiteks kesklinnas asuv Masina tänava toitetoru, Tondimõisa pargi ja Siili tn torustik, Tondiloo pargi torustik, ahelmajade projekt Õismäe teel, Härmatise, Räitsaka, Suur-Ameerika tänava, Kreutzwaldi tänava ning Võlvi-Liivamäe piirkonna torustik.
Thomberg lisas, et kõiki torustiku rajamise ja uuendamise töid pole kahjuks võimalik ilma tänavaid lahti kaevamata teha. «Kuigi enamik töödest tehakse tänapäeval nii, et see segaks linnas liiklejaid võimalikult vähe, pole kaevetöid kõikjal võimalik vältida,» selgitas ta. «Näiteks, kui torustik on vaja lisada sinna, kus seda varem ei olnud või asendada olemasolevad torud suurematega. Vahel takistab kinnise meetodi kasutamist ka ajalooliste, muinsuskaitse all olevate objektide olemasolu. Samuti võib suurema lahtikaevamise vajaduse põhjustada see, et senine torustik asendatakse lahkvoolse süsteemiga ehk rajatakse reoveetorustiku kõrvale ka sademeveetoru, mis tagab, et suurte vihmasadude ajal ei ujuta vesi tänavaid üle. Näiteks sel aastal tehti selliseid töid Kreutzwaldi tänaval,» loetles Tarvi Thomberg põhjuseid, miks tuleb aeg-ajalt leppida tänavate sulgemise ja liikluse ümberkorraldustega.
Tallinnas on sademevee ärajuhtimisel kasutusel nii ühis- kui ka lahkvoolne kanalisatsioon. Ühisvoolse kanalisatsiooni kaudu juhitakse nii reo- kui ka sademevesi reoveepuhastisse, kus see enne merre suunamist põhjalikult puhastatakse. Lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni kaudu juhitakse sademevesi otse suublasse ehk merre.
Kliimamuutused ja lahkvoolne süsteem
Seoses kliima muutumisega on lausvihmad ja üleujutuste oht muutunud sagedasemaks. Näiteks tänavu septembris tekitas lausvihmaga kaasnenud vesi üleujutuse Järvevana teel ja Kristiine linnaosas.
Tarvi Thombergi sõnul on kliimamuutused uus paratamatus, millega peavad nii vee-ettevõtted kui ka elanikud kohanema. «Kui lühikese perioodi jooksul sajab alla suur hulk sademeid, siis ei suuda ühisvoolne kanalisatsioonivõrgustik vihmavett piisavalt kiiresti ära juhtida. Kliimamuutustega kohanemiseks rajame Tallinnasse järjest enam lahkvoolseid kanalisatsioonisüsteeme, mis aitavad tagada jätkusuutliku reoveepuhastuse ning leevendada üleujutusi. Nende rajamine eeldab paraku ka tänavate lahtikaevamist. Koostöös Tallinna linna ja ehituspartneritega planeerime töid nii, et elu linnas võimalikult vähe häirida,» kinnitas ta.
Suuremate sademevee eelvoolude rajamine on praegu töös Lastekodu tänaval, Kolde puiesteel, Kopli tänaval ja Paavli tänaval. Torustiku uuendamise tööd Putukaväila, Lastekodu tänava, Kopli tänava, Paljassaare tee alguse ning Kadaka puiestee viadukti juures jätkuvad järgmise aastani.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)