Reoveeuuring 13 Eesti linnas: suvel suurenes kanepi tarvitamine

Kanepi suitsetamine. Foto: Shutterstock

Justiitsministeeriumi tellitud reoveeuuringu järgi tarbisid inimesed augusti keskel kanepit enamikus linnades märksa rohkem kui varem sel aastal.

Kõrgeimad näitajad olid Narvas ja Valgas. Amfetamiini leidus teistest enam Maardu ja Võru reovees, kokaiini Rakveres ja Maardus.

Viimatised reoveeproovid võeti kolmeteistkümnes Eesti linnas 14.–15. augustil 24 tunni jooksul. Reoveeuuringute käigus võetud proove analüüsib kohtuekspertiisi instituut, kes suudab anda täpse ülevaate uimastite levimise hetkeolukorrast.

Ülekaalukalt levinuim narkootiline aine Eestis on jätkuvalt kanep, mille jääkide tase oli enamikus linnades kõrgem kui varasemates proovides sel aastal. Kõige rohkem leidus seda Narva ja Valga reovees, järgnesid Maardu, Sillamäe ja Tallinn. Teiste linnadega võrreldes oli kanepi jääke vähem Paide, Võru ja Viljandi reovees.

Amfetamiini leidus jätkuvalt kõikide linnade reovees. Teistest enam leiti ainet Maardus ja Võrus, neist veidi väiksemad näidud olid Narvas, Kohtla-Järve Ahtme linnaosas ja Sillamäel. Kõige vähem amfetamiini jääke leidus Viljandi ja Haapsalu reovees.

Levikult kolmandal kohal püsib juba mõnda aega kokaiin. Sedagi leidus kõikide vaadeldud linnade reovees, kuid keskmine dooside arv reovees oli märgatavalt väiksem kui näiteks amfetamiini puhul. Enim kokaiini annuseid 1000 elaniku kohta tuli välja Rakvere ja Maardu reoveest. Keskmisest märksa madalamad olid näitajad Haapsalus, Sillamäel, Valgas ja Võrus.

Metadooni jääkide näit ei ole varasemate uuringute tulemustega võrreldes oluliselt kõikunud ja seda leiti kõikidest linnadest. Kõige kõrgemad näidud olid linnades, kus seda kasutatakse opioidisõltuvuse asendusravis. Kõige enam leidus metadooni jääke Narva ja Sillamäe reovees.

Metamfetamiini jääke tuvastati linnade reovees vähe, ent teistest selgelt enam Valga, Võru ja Tartu reovees. Metamfetamiini ei leitud seekord Narva, Rakvere, Sillamäe ega Viljandi reoveest.

MDMAd ehk ecstasy't leidus linnade reovees väga väikeses koguses, kuid samas kõikjal. Kõige enam leiti selle jääke Rakvere reoveest.

Uutest ainetest tuvastati tänavu kolmandas kvartalis alfa-PVPd Tallinna, Pärnu ja Rakvere reoveest. Uusi psühhoaktiivseid aineid 3- või 4-MMC-d leidus vaid Rakveres ning mitragüniini vaid Võrus. Muid uuringusse hõlmatud aineid (alfa-PHP-d, buprenorfiin, fentanüül, nitaseenid) ühegi linna reoveest ei leitud.

Justiitsministeeriumi nõunik Andri Ahven märkis, et uuringu tulemusi võivad mõjutada rahvaüritused, eeskätt Eesti väiksemates linnades. «Seega ei ole võimalik teha põhjalikke järeldusi näiteks selle kohta, kui palju on narkootikumide püsitarvitajaid. Need avalduvad üksnes pika aja jooksul erinevate uuringute tulemuste võrdlemisel,» rõhutas ta.

Justiitsministeeriumi tellitud reoveeuuringute tulemustega saab tutvuda justiitsministeeriumi graafikute kaudu. Uuringu tulemused on kuvatud tarbitud ainete annuste arvu kaudu 1000 elaniku kohta ühes ööpäevas.

Ministeerium tellib reoveeuuringuid alates 2022. aastast neli korda aastas ja need annavad teavet narkootikumide ja psühhotroopsete ainete tarbimisest Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Kohtla-Järve Ahtme linnaosas, Viljandis, Maardus, Rakveres, Sillamäel, Valgas, Võrus, Haapsalus ja Paides.

Uuringud tehakse koostöös kohtuekspertiisi instituudi ja keskkonnauuringute keskusega.