Puiduvedajad soovivad teedele tuua raskemad koormad

Puidu langetamine Foto: SCANPIX

Taas on puiduvedajad käinud välja mõtte, seekord riigikogu keskkonnakomisjonile, et Eesti teedele võiks lubada raskema koormaga sõidukid, sest nii on tehtud mitmes lähiriigis. Siinne maanteeamet sellist plaani ei toeta.

Autoettevõtete Liit, Eesti Erametsaliit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ja Riigimetsa Majandamise Keskus näitasid komisjonile ettekannet «Rohemajanduse pudelikael», milles pakutakse välja idee lubada 40 tonni (erandina ka 44 tonni) asemel teedele näiteks kuni 60-tonnise täismassiga raskeveokid.

Riigikogu keskkonnakomisjonile tehtud ettekandes toodi välja, et metsanduse arengukava näeb ette puidukasutuse mahukasvu 12 kuni 15 miljoni tihumeetrini aastas ja seda kõike tuleks teha keskkonnasäästlikult.

Vedajate hinnangul on ülaltoodu teostamatu, kui sõitudega tarbitakse liigselt kütust ja raha ning emiteeritakse CO2te ja kulutatakse teid.

Erametsaliidu tegevdirektor Ants Varblane nentis, et maanteeamet on seni olnud jäigal positsioonil ja ajanud Euroopa Liiduga ühtset poliitikat, et kõikjal oleks 40-tonnine täismassipiirang.

International Transport Forumi andmetel võib Lätis ja Venemaal täismassiks olla 40, Leedus ja Norras 44, Taanis 48 ning Rootsis ja Soomes isegi 60 tonni. Mujal Euroopas on numbriks üldiselt 40.

Varblane tõstis esile, et metsavedajad kasutavad Põhjamaades toodetud topeltratastega autosid, sest nö Euroopa Liidu kärudega ei saa metsa minna, sest need lõhuvad metsateed ära.

Samuti väitis Varblane, et analüüside kohaselt mõjub teedele see, mitu korda sõidetakse, ja mitte see, kui suure koormaga sõit tehakse.

Metsavedajad väidavad, et kui sõidukil on 12 rehvi (5 telge ja üks paar paarisrattaid) ja lubatud on 40 tonni, siis koormus rehvi toetuspinnale on 44,6 kg/cm2.

Samas kui masinal on 26 rehvi (7 telge ja 6 paari paarisrattad), siis 44 tonni puhul oleks koormus 26,9 kg/cm2 ja 60 tonni puhul 36,7 kg/cm2.

Selle arvutuse põhjal väidetakse, et paarisratta mõju teele on 1,32 korda väiksem üksikratta omast ehk autorong, mille telgedel on paarisrattad, on maanteele tunduvalt ohutum.

«Meie sooviks, et lastakse teedele selliseid autod, mis tegelikult teed vähem koormavad ja lõhuvad,» sõnas Varblane. «Kokkuvõttes tõuseb Põhjalas meie konkurentsivõime puiduturul.»

Varblane lisas, et nad on varemgi selle ideega välja tulnud, kuid siis käituti soovijatega väga ülbelt ja nad visati lausa uksest välja.

Et täismassi teema kirjutati metsanduse arengukavasse, pole see enam metsatöösturite asi ja kuulub keskkonnaministeeriumi haldusalasse, kes selle arengukava täitmise eest vastutab.

«Kui me nüüd mõned punktid jätame teadlikult täitmata, siis tuleb nentida, et me ei suudagi arengukava aastani 2020 täismahus täita,» nentis ta.

Varblane toonitas ka, et tegelikult pole teedesse raha investeerida, vaid alustuseks tuleks ümber kirjutada määrus, mis annaks metsavedajatele loe talvel erivedudega tegeleda.

«Iga talv teed külmuvad ja seda erivedu saaks lubada nii, et vedajad ei peaks taotlemisega tegelema,» sõnas Varblane. «Kuid selle määrusega ei saada ka hakkama.»

Varblane väitis, et eriluba antakse raha eest ja kindlatele marsruutidele, kuid puiduturg on mobiilne, mis tähendab, et kui laev saab Kunda sadamas täis, tuleb hakata vedama Paldiskisse või Pärnusse.

Seetõttu on Varblase selgituste kohaselt keeruline kõiki marsruute kinnitada, mistõttu erilubasid eriti välja ei võeta.

Määruse abil saaks Varblase sõnul puud suures osas talvel ära vedada ja ei peaks sellega tegelema suvel.

«Talvel on sõiduautosid vähem ja see soodustaks seda, et suvel poleks metsarekkad liiklejaid segamas,» lisas Varblane. «Praegu ei saa talvel vedada, sest kaalud pannakse üles ja segatakse seda tööd. Nii veame suvel, kui asfalt on kõigi jaoks pehme.»

Varblase hinnangul võiks lisaks juba praegu üle vaadata, millistel teedel võiks näiteks 50 tonniga sõita, sest juba praegu sõidetakse 52 või 54 tonniga.

«Püütakse neid küll, kuid ikkagi sõidetakse ja midagi pole juhtunud,» sõnas Varblane.

Küll aga oleks Varblase hinnangul mõistlik paika panna teede ehitamise ajaplaan, sest siis teaks omavalitused, milliseid kõrvalteid on vaja parandada.

«Kui pole selgust, siis ei saa meie pikemaajalisi investeeringuid planeerida,» nentis Varblane. «Kui öeldakse, et me ei lähe kunagi üle 50le või 60le tonnile, siis elame selles teadmises, kuid väga raske on sellega leppida, kui meie ümber saab.»