/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
/nginx/o/2012/02/29/989072t1hc1da.jpg)
Maanteeameti peadirektori asetäitja Andri Tõnsteini väitel on maanteeamet seisukohal, et enne vajalike investeeringute tegemist teedesse ja sildadesse 52-tonniseid veokeid vabalt teedele lubada ei saa.
Maanteeamet: raskemaid veokeid teedele lubada ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnsteini sõnul toetuvad nad 2011. aastal valminud uuringule, millest lähtuvalt ja teehoiu tänaseid rahastamisprintsiipe arvestades ei pea maanteeamet mõistlikuks muuta teehoiu korraldamise prioriteete.
Lisaks ei võimalda tänane teehoiu rahastamistase Tõnsteini väitel rakendada teede tugevdamise eriprogramme.
Kui tekib poliitiline tahe või sihtfinantseerimine, oleks Tõnsteini hinnangul mõistlik alustada põhimaanteede ebapiisava kandevõimega lõikude likvideerimisega ja luua ühendused sadamatega.
Samas jääks puiduvedajate kasu tema hinnangul minimaalseks, sest puiduveo alguspunktid on üldjuhul ebapiisava kandevõimega teed, kus tegelike masside piiranguid ei saa leevendada.
«Kõrval- ja tugimaanteed kannatavad niigi alarahastamise all. Nende seisukord halveneb pidevalt ja seepärast pole nendel koormuspiirangutõstmine väljaspool suuremat külmaperioodi mõeldav,» sõnas Tõnstein.
Tõnstein rõhutas ka, et juba täna kehtib tegelikult talvisel perioodil erand ja kui teed on külmunud, tohib eriloa alusel vedada töötlemata ümarpuitu ja seda tingimusel, et autorongi tegelik mass ei ületa 52 tonni.
Kui seaduslooja aga otsustab liikuda 52 tonni lubamise suunas, tuleks Tõnsteini väitel kasutada nö Rootsi mudelit ja kaasata vedajad projekti rahastama.
Tõnstein viitas Rambolli uuringule, mille kohaselt investeeriti Rootsis aastatel 1988-1998 sildadesse 5,65 miljardit ja teedesse plaaniti aastatel 1988-2015 investeerida 17 miljardit Rootsi krooni (1998. aasta hindades).
Investeeringuid kaasfinantseeritakse raskeveomaksu abil, mida koguneb aastas umbes 400 miljonit Rootsi krooni.