Hiljuti Lääne-Tallinna Keskhaigla õenduskonverentsil esinedes tõstatas arstitudeng ja endine ajakirjanik Toivo Tänavsuu olulise teema, mis puudutab Eesti haiglate töökultuuri, neid emotsioone jagas Tänavsuu oma sotsiaalmeedias.
Toivo Tänavsuu: toksilised suhted haiglates hävitavad noorte arstide motivatsiooni
Oma ettekandes, mis keskendus «Back to basics: suhtlus», rääkis Tänavsuu avameelselt probleemidest, millega noored arstid ja meedikud igapäevaselt silmitsi seisavad. Tema sõnum oli selge, kolleegidevahelised suhted on sageli mürgised, ja nooremate arstide alandamine on muutumas ohtlikuks normiks.
Tänavsuu alustas oma ettekannet provokatiivse küsimusega, mis raputas saalisviibijaid mõtlema: «Kes usub, et tänased meditsiinitudengid on meie haiglate tulevik?» Kui paljud käed tõusid, esitas ta veel ühe küsimuse, mis viitas valitsevale pingele: «Aga kelle arvates peaks haiglatöö toetuma vanematele meedikutele, kes töötavad surmani ega peaks unistama vanaduspuhkusest?» Vastuseks tõusis vaid mõni käsi, mis kinnitas tema arvamust – noored meedikud tunnevad ennast sageli väärtustamata ja kõrvalejäetuna.
Tänavsuu enda teekond meditsiini on olnud ebatraditsiooniline. «Ma astusin arstiteele 37-aastaselt, pärast pikka karjääri ajakirjanduses,» märkis ta. «Võib-olla just sellepärast ei olnud minu jaoks haigla koridorides käimine sama autoriteediõhustikuga kui teiste jaoks. Iga vanem kolleeg ei olnud minu silmis automaatselt vaieldamatu autoriteet.»
Seda kogemust omades on Tänavsuu näinud ka haiglate ja meediamaailma vahelisi sarnasusi. «Ajalehe tegemine ja haiguse diagnoosimine polegi nii erinevad protsessid,» selgitas ta. «Mõlemad nõuavad palju oskuslikku ja lugupidavat suhtlemist.»
Kuid mida rohkem Tänavsuu haiglates töötas, seda enam ta mõistis, kui murettekitav on sealne töökeskkond. «Haiglasse tulles šokeeris mind, kui paljud töötajad unistasid lahkumisest,» ütles ta. «Aastaid ootasin, et saaksin lõpuks tööle patsientide juurde, kuid avastasin, et paljud kolleegid igatsevad lihtsalt haiglast välja.»
Ettekande keskseks teemaks oli aga kolleegidevaheline suhtlemine ja selle mõju noorte arstide motivatsioonile. «Noored kolleegid peavad sageli taluma alandust,» rõhutas Tänavsuu.
Ta tõi näiteid, kuidas noori arste halvustatakse vanemate kolleegide poolt. «Kuidas te vastaksite, kui teid öösel patsiendi pärast appi kutsutakse ja eriarst ütleb: «Tütarlaps, on öö!»? Või kui küsid nõu ja saad vastuseks: «Kaks võimalust: kas patsient on loll või oled sina loll!»»
Tänavsuu sõnum oli selge, selline käitumine ei ole vastuvõetav. «Kui noori meedikuid pidevalt alandatakse, muutuvad nad lõpuks ebakindlaks ja hakkavad vastutust kartma,» ütles ta. «See kahjustab mitte ainult kolleegide omavahelist suhet, vaid ka patsientide tervist.»