/nginx/o/2024/10/04/16397752t1hf835.jpg)
Marokolane Badr Alaoui (43) on Eestis elanud 13 aastat, ta on Maroko kultuuriseltsi president ning töötab taekwondo treenerina Saue linnas. Kuigi Badr oli harjunud oma kodumaa soojuse ja sotsiaalsusega, paelus elu Eestis teda kohe. Meie loodus, metsad, arhailise ja moodsa puutepunktid. Ta leiab, et sisimas on eestlased ja marokolased vägagi sarnased.
Kui Badr 2011. aastal Eestisse elama asus, oli marokolasi siin vaid käputäis. Praeguseks on nende arv tublisti kasvanud. „Enamik marokolasi saabub siia kas oma kallima juurde või on neid palganud mõni rahvusvaheline ettevõte,“ räägib Badr, lisades uhkusega, et marokolased on ühiskonda hästi integreerunud.
"Eestisse tulles üllatas mind, et ainsad vürtsid, mida eestlased kasutasid, olid sool ja pipar,“ sõnab Badr muigamisi. "Meie, marokolased, oleme aga harjunud kasutama rohkelt erinevaid vürtse, mis lisavad roogadele sügavust ja maitset,“ selgitab ta, tundes ühtlasi head meelt, et siinne toidukultuur on edasi arenenud ning inimesed on palju rohkem avatud ka teiste rahvuste köökidele.
Kui rääkida Badriga toidust, ei saa üle ega ümber Maroko turgude melust, kus saab osa nii vürtside rikkalikest lõhnadest kui kuulata elavat muusikat. "Kui sa lähed Maroko turule, siis sa tunned, kuidas see elab. Inimesed lähevad sinna oma argiasju ajama, kuid samas ümberringi elu kihab," kirjeldab ta tundeküllaselt.
Niisamuti soovitab ta Marokosse sattudes minna uudistama kirevaid turutänavaid. „Tänavaid täidab sagiv rahvasumm, see on midagi väga unikaalset,“ lausub Badr.
/nginx/o/2024/10/04/16397756t1he9a5.jpg)
Eestlaste punktuaalsus ja töökus on muljetavaldavad
Eestlastes hindab Badr kõige enam aja väärtustamist, millest araabiamaades jääb mõnikord vajaka. „On kurioosne, et ehkki meie leiutasime esimese kella, unustasime seejärel aja,“ nendib Badr huumoriga. „Eestis on aga asi lihtne: kokkulepe kella üheksaks tähendabki täpselt kell üheksa,“ jätkab ta, märkides, et Eesti kultuurist on punktuaalsus tallegi üle kandunud. Kellaajast kinni pidamine näitavat mehe sõnul ka austust teiste inimeste vastu.
Siin elades on Badr mõistma hakanud eestlaste vajadust privaatsuse ja isikliku ruumi järele. „Alguses tundub, et eestlased on külmad ja kauged, aga ajaga saad aru, et kui nad on sõbrad, siis tõelised sõbrad,“ räägib ta. „Võtab aega, enne kui nad sind tundma õpivad, kuid seejärel on nad siirad ja huvituvad sinust. Sa saad neile loota.“
Eestlasi kirjeldab ta kui sõltumatuid, tugevaid ja töökaid inimesi, kes on ühenduses oma pärimuse ja ajalooga. „Kui asi puudutab tööd, siis eestlased on ausad ja väga otsekohesed. See mulle meeldib,“ sõnab Badr.
Ja Eesti valgetest öödest on ta lausa lummatud. "See on uskumatu, et suvel päike ei loojugi ja et päevad on nõnda pikad.“ Badri sõnul on tore vaadata, kuidas inimesed võtavad suvistest pikkadest päevadest viimast, korraldavad pidusid ja festivale, käivad matkamas ja ujumas.
Perekond on kalleim vara
"Meie kultuuris on inimesed rohkem sotsiaalsed, pidevalt toimuvad kokkusaamised – pered käivad koos, sest meile meeldib koos aega veeta," räägib Badr. Ta lisab, et ka ootamatud külalised on Maroko kultuuris tavalised ja teretulnud. "Siis on võimalus valmistada teed ja nautida teejoomist ning rääkida-suhelda."
Badri jaoks on igapäevane perekondlik suhtlemine enesestmõistetav, isegi kui sugulased elavad kaugel. "Perega suhtleme iga päev, olgugi et Eesti ja Maroko asuvad teineteisest väga kaugel. Alati on hea kuulda uudiseid, kuidas neil läheb," räägib ta ja toob näite: „Minu õde elab Norras, helistame teineteisele iga päev, kasvõi paariks minutiks.“
Marokos on tavaline, et perekonnad einestavad päeva jooksul vähemalt tund aega koos. „Me teeme koos süüa või valmistame teed ja arutame igapäevaasju,“ räägib ta. „Minu jaoks on parem rääkida perega kui minna terapeudi juurde,“ ütleb ta tabavalt.
Maroko kogukond
Kui esimest korda siia tulles võis kaasmaalased piltlikult kahe käe sõrmedel üles lugeda, siis nüüd on mehe sõnul pilt teine: kogukond on kasvanud ja marokolased on Eesti ühiskonda hästi integreerunud, enamik neist räägib eesti keelt vähemalt baastasemel.
Badr on võtnud Maroko kultuuri tutvustamise Eestis enda südameasjaks ja juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on siinsesse ühiskonda sulanduda ja austada kohalikke tavasid. „Ühiskonda saad integreeruda, kui austad elukohariigi seadusi ja tavasid ning panustad ka ise,“ räägib ta ja lisab, et see olevat olnud lausa eelmise kuninga Hassan II palve välismaale kolinud marokolastele, et nad oleksid nii-öelda Maroko saadikud.
/nginx/o/2024/10/04/16397759t1haa2c.jpg)
Maroko kultuur on Badri südames kindlal kohal ja seda armastust jagab ta Maroko kogukonnas aktiivselt kaasa lüües. “Eestlastele tutvustame Maroko kultuuri erinevate ürituste, festivalide ja workshop’ide kaudu, lisaks külastame koole, kus tutvustame meie ajalugu, rahvarõivaid, Maroko kööki. Organiseerime araabia kalligraafia ja henna töötubasid,” loetleb Badr erinevaid ettevõtmisi.
Badri sõnul teeb see meele heaks, et eestlased on nende korraldatud üritustele ja tegevustele avatud. „Paljud eestlased toetavad ja aitavad meid, korraldades sarnaseid workshop’e eesti keeles, mis aitab keelebarjääri murda,“ räägib Badr, märkides, et see on tõestus sellest, et nad on siia oodatud.
Ühiskond võttis meid lahkelt vastu ja nüüd on kõige olulisem asi leida selles ühiskonnas oma tee, leiab ta.
Kaks küsimust
Mis on Sinu lemmiktoit?
Mulle väga meeldib kama, sest see on miski, mis meenutab mulle Marokot. Kui lisada mett ja mandleid, saab sellest veel parema magustoidu. Proovige!
Ma armastan ka kilu, sest see maitseb nagu Maroko anšoovis. Ja musta leiba, mida söön meelsasti kilu ja munaga.
Lemmik eesti bänd?
Curly Strings.
Artikkel on osa sotsiaalkampaaniast «Oma näoga Eesti», mis on ellu kutsutud kultuuririkkuse aasta 2024 raames. Kampaania viiakse läbi Kultuuriministeeriumi tellimisel ning Euroopa Liidu kaasrahastusel.
Sotsiaalkampaania ja kultuuririkkuse aasta 2024 kohta saab lugeda kultuuririkkus.ee.
