Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387

ANALÜÜS Keegi ei tea täpselt ette, mida teevad president Trump või president Harris (11)

Copy
Presidendikandidaadid Donald Trump ja Kamala Harris vastavalt oma asepresidendikandidaatidega: James David Vance ja Tim Walz. Taustapildil õhurünnaku-järgne Beirut.
Presidendikandidaadid Donald Trump ja Kamala Harris vastavalt oma asepresidendikandidaatidega: James David Vance ja Tim Walz. Taustapildil õhurünnaku-järgne Beirut. Illustratsioon: Scanpix / kollaaž

Ennustada, mida tähendab Ameerika Ühendriigi president Kamala Harris või president Donald Trump Eesti julgeolekule, on võimatu. Sest presidentide poliitikaid, valikuid ja muutusi poliitikas dikteerivad sündmused. Tihti ennustamatud sündmused.

Klassikaline näide on George W. Bush. «Bushi valimisprogramm oli nii isolatsionistlik, mida polnud aastakümneid nähtud,» sõnab Ameerika poliitika asjatundja Andreas Kaju. Bushi kõnekirjutaja David Frum on samuti meenutanud, kuidas Ühendriikide 43. president nägi oma ametiaega ette puhtalt sisepoliitilise presidentuurina ja Bush mõtles ainult sisepoliitika kategooriates. Siis tuli 9/11 ja Bushist sai kõige interventsionistlikum president üldse.

Selliseid näiteid võib tooma jäädagi, kuidas sündmused ja juhused kujundavad Ameerika presidentide poliitikaid. Ühendriikide diplomaat Deniss Ross (kõrgetel kohtadel Jimmy Carterist kuni Barack Obamani) on pikalt kirjutanud Ameerika-Iisraeli suhetest. Kui teemat ei tea, võiks arvata, et Ühendriigid on alati ja igas asjas kõigutamatu Iisraeli liitlane. Tegelikult on see tihti aga olnud suhe üle kivide ja kändude nii vabariiklaste kui ka demokraatide ajal ning valikud on erinevatel aegadel sagedasti olnud dikteeritud prognoosimatutest sündmustest.

Tagasi üles