Solman: rändekvootide leevendamine on saatuslik viga

Riina Solman Foto: Tairo Lutter

Sisserände suurendamisega viiakse Eesti ühiskond samasugusesse jäneseurgu, kus ootavad ees juba mitmed Lääne-Euroopa riigid, ja kust on pärast võimatu välja saada, leiab Isamaa aseesimees ning riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Riina Solman.

«Kui Eesti võimaldab odavtööjõu sisserännet, siis see tekitab pikas plaanis ühiskonnale suuri sotsiaalprobleeme, mille peab maksumaksja omast taskust kinni maksma. Kahju on palju rohkem kui kasu, rääkimata veel ühiskonna sidususe hõrenemisest, turvatunde vähenemisest ja ohust eesti keele staatusele ühiskonnas,» rääkis Solman.

Tema sõnul on ettevõtjate maksukoormust suurendades valitsus halvendanud ettevõtjate olukorda. Vastutasuks tahetakse sisserändekvooti suurendades oma tegude tagajärgi leevendada. Ise tekitati probleeme, ise mindi neid täiesti valest kohast lahendama.

«Igal otsusel on tagajärjed. Kuulsime täna valitsuse pressikonverentsilt, et meil on 300 kvoodikohta täitmata. Peame meeles pidama, et sisserändekvootidele on juba 13 erandit. See tähendab, et sisseränne Eestisse on palju suurem, kui ettenähtud kvoodi maht. Kvoodi alt väljas inimesed saavad 1,5-kordset keskmist palka – need on inimesed, kelle toomine riiki suurendab lisandväärtust,» ütles Solman.

Tema sõnul ei lahenda madalapalgalise tööjõu lubamine tegelikkuses ühtki struktuurset majandusprobleemi, vaid tekitab sotsiaalseid probleeme juurde. Selleks, et ettevõtted saaksid päriselt areneda, on neile vaja kvalifitseeritud tööjõudu, mitte odavtööjõudu.

«Kuna kõrgepalgalised spetsialistid on kvoodi alt vabastatud, siis on rändekvoodi lõdvendamine ei miski muu kui katse odavtööjõudu Eestisse juurde meelitada. Asju tuleb nimetada õige nimega ja selgelt välja öelda – kvoodi lõdvendamise tähendab otsesõnu odava tööjõu importimist,» ütles Solman.

Tema sõnul on väga kahju, et odavtööjõu importimist veab eest haridusminister Kristina Kallas, kes peaks tegelema sellega, et meil oleks haritud tööjõudu. «Tegematajätmised enda töös tähendavad nüüd ettekirjutusi kogu ühiskonnale,» ütles Solman.

Tema sõnul on Eestis niigi suuri probleeme Nõukogude ajal Eestisse rännanud inimeste integreerimisega. «Alles 30 aastat pärast iseseisvuse taastamist otsustati ära lõpetada paralleelselt kahes keeles haridussüsteemide ülalpidamine. Me peame ühiskonnana peeglisse vaatama ja tunnistama, et Eestil puuduvad ressursid veel suuremat hulka sisserändajaid vastu võtta ja neid edukalt integreerid,» ütles Solman.

Tema sõnul viib suurem sisserändajate hulk segregatsiooni suurenemiseni, mis on ühiskonna sidususe ja turvalisuse seisukohalt ohtlik. «Riigi pealinnas Tallinnas on eestlased varsti jäämas vähemusrahvaks. Eesti keeles on üha keerulisem oma riigi pealinnas toime tulla, kuigi Eesti elanike õigus Eesti Vabariigis eesti keeles asju ajada peaks olema seadusega tagatud,» märkis Solman.

Tema sõnul ei ole tegelikult üllatav, et eesti keele ja kultuuri hääbumine Eesti 200 juhti Kristina Kallast sugugi ei häiri. «Kallas kirjutas 2016. aastal Sirbis: «Eestlastele jäägu nende pastlad ja kannel ja «Tõde ja õigus», kuid ka Andrei Ivanov on Eesti kultuur ja Eesti kultuuri saab väljendada vene keeles nii kirjanduses kui ka laulupidudel.» Nüüd on ta samu mõtteid asunud poliitikuna ellu viima,» ütles Solman.

«Rändekvootidele on juba loodud ohtralt erandeid, mis on Eestile tekitanud juba niigi kõiki kirjeldatud probleeme. Kvootide veelgi lõdvemaks muutmine viib aga juba sellises mastaabis probleemideni, millega Lääne-Euroopa riigid, näiteks Rootsi, juba aastaid kahetsedes maadlevad. Mulle jääb täiesti mõistmatuks, miks me ei suuda Lääne-Euroopa sõprade vigadest õppida. Miks peame kõik saatuslikud vead ise järele tegema?» lisas Solman.