Inimeste nurin ei leidnud tõendamist: kohus jättis jõusse Liiva kalmistu krematooriumi kasutusloa

Tavandisaal, krematoorium Valdeku tänaval Liiva kalmistu kõrval. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna halduskohus tegi kolmapäeval otsuse, millega jättis rahuldamata Liiva kalmistu krematooriumi kasutusloa tühistamise kaebuse, selgitades samas, et tegemist on erandliku juhtumiga.

Kohus möönis, et ehitis on vastuolus detailplaneeringus ettenähtud kasutusotstarbega. Samas on erandlikult lubatud anda kasutusluba ka ehitisele, kui see ei too kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet. Kohus kontrollis, et vastustaja oli hinnanud iga kaebajate väidetud häiringut ja leidnud, et oluline mõju kaebajatele puudub.

Kaebajate põhiväideteks olid, et krematooriumile kasutusloa andmine on vastuolus kaebajate usulise kuuluvusega ja krematooriumist tekivad lõhnahäiringud. Nende häiringute tulemusel väheneb kinnisvara väärtus ning krematooriumi käitamine rikuks vaimset tervist.

Kohus leidis, et linn on väidetavaid häiringuid piisavalt uurinud ning tellinud ka vastavad eksperthinnangud nii seoses kinnisvara väärtuse võimaliku vähenemise, võimaliku emotsionaal-psühholoogilise mõju, usuvabaduse ning lõhna ja saasteainete emissioonide kohta.

Kohus leidis, et krematooriumist tulevate lõhnahäiringute teke ei ole kohtumenetluse käigus leidnud tõendamist. Kaebajate viidatud lõhnahäiringud ei langenud kokku krematooriumi tööaegadega. Kuigi ettevõtte tegevuse käigus võib tekkida lõhnahäiring, mis ei ületa õigusaktides lubatud piirmäära, kontrollis linn, et peale üksikute tehniliste rikete ei ole teiste krematooriumite kohta lõhnahäiringute kaebuseid esitatud.

Kaebajate viidatud lõhnahäiringud ei langenud kokku krematooriumi tööaegadega.

Usuvabaduse kohta leidis kohus, et kaebajate usuvabadus ei ulatu õiguseni nõuda, et nende naabrusesse ei kavandataks hooneid, milles toimuv tegevus on vastuolus kaebajate usuliste tõekspidamistega.

Kohus leidis veel, et krematooriumi rajamine ei ole vastuolus üldplaneeringuga, kuid hoone kasutusotstarve on vastuolus detailplaneeringuga. Samas on kohtumenetlustes peetud võimalikuks kasutusloa andmist, kui hoone kasutamine määratud otstarbel on ohutu ega too kaasa kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet. Konkreetsel juhul leidis kohus, et vastustaja tegevus uurimisel, kaasamisel ja põhjendamisel on olnud materiaalses mõttes võrreldav detailplaneeringu menetlusega.

Krematooriumi hoonest ei tulene kohtu hinnangul kaebajatele selliseid mõjutusi, mis võimaldanuks jätta kolmanda isiku soovi kinnistule ehitamisel võimalikus planeerimismenetluses arvestamata.

Kohus hoiatas samas vastustajat, et tolle toimimine projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise menetluses on taunimisväärne. Tegemist on erandliku juhtumiga, kus kaalukeeleks on olnud vastustaja põhjalikkus kasutusloa menetluses. Mõnel muul juhul või sarnase olukorra kordumisel võib olla kohtumenetluse tulemus teistsugune.

Kohus otsustas jätta kaebuse rahuldamata. Otsus on jõustumata ja selle võib vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus 30 päeva jooksul.