/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
/nginx/o/2024/10/02/16391888t1ha73c.jpg)
President Alar Karis andis kolmapäeval heakskiidu seadustele, mis puudutavad finantsettevõtete kohustusi, e-arvete esitamist, elutähtsaid teenuseid ning taastuvenergia projektide rajamist.
President kuulutas välja neli seadust
Presidendi kantselei kommunikatsiooniosakond edastas, et finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu digitaalse tegevuskerksuse nõuded finantsasutustele, et vähendada finantssektoris äritegevuse ja oluliste teenuste katkemise riski ning ohtu teabe- ja finantsvarale, mida võivad põhjustada nii küberründed, tehnilised rikked kui ka muud operatiivsed vead.
Finantsettevõtted peavad edaspidi tõsistest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidentidest teavitama Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi Ametit, samuti kliente, kui intsident mõjutab nende finantshuve. Lisaks tõstetakse seadusega Euroopa Liidu määrusest lähtuvalt kindlustusvahendajate kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kindlustussummade piirmääri.
Raamatupidamise seaduse muutmise seadusega standardiseeritakse ja lihtsustatakse nõudeid masintöödeldavate algdokumentide, eelkõige e-arvete ringlusele ja vormistamisele. Seadusega soovitakse eemaldada e-arvete levikul ilmnenud takistused ja soodustada ühtse e-arvete Euroopa standardi rakendumist.
Samuti kaotatakse seadusega kohustus esitada avaliku sektori üksustele igal juhul üksnes e-arveid ning sätestatakse end äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud raamatupidamiskohustuslastele õigus nõuda müüjalt e-arve esitamist.
Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega võetakse Eesti õigusesse üle nn CER direktiiv, mille eesmärk on tagada elutähtsa teenuse osutaja toimepidevus. Lisandub praegu hädaolukorra seaduses sätestatud 14 teenusele seitse elutähtsat teenust: aeronavigatsiooni-, lennuväljade, sadamate ja avaliku raudtee teenused, samuti ravimite ja toiduga varustamine, perearstiteenus ning ringhäälinguvõrgu teenus.
Elutähtsaid teenuseid on nüüd kokku 23 ning nende pakkuvate ettevõtete arv suureneb 315 ettevõtte võrra 424ni. See arv suureneb eelkõige kaugkütte- ja vee-ettevõtjate ning teede korrashoidjate arvelt. Seaduse järgi peab riik hakkama koostama üleriigilist riskianalüüsi ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegiat ning kohalikud omavalitsused peavad koostama oma riskianalüüsid.
Energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seadusega seatakse võimalus ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektide kiirendatud rajamiseks. Seadusega täpsustatakse keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande avalikustamise teate sisu. Määratakse kriteeriumid, missugustel tingimustel saab ära jätta keskkonnamõju hindamist.
Ühtlasi luuakse taastuvenergia projektidele leevenduse ja loodusväärtuste hüvitusmeetmete süsteem. Ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektideks loetakse riikliku energia- ja kliimakavaga 2030 määratud energiaallikate projektid, näiteks tuuleenergia, päikeseenergia, soojuspumpade ja biometaani tootmise projektid. Nimetatud projektide puhul on võimalik teha erandeid loodusdirektiivist, linnudirektiivist ja veepoliitika raamdirektiivist, kuid projekt peab asuma väljapool NATURA 2000 võrgustikku ega tohi kahjustada kaitsealuseid liike.