Eestis elab hinnanguliselt umbes 23 000 dementset inimest, aga nende täpset arvu ei teata.
Dementsus on Eestis aladiagnoositud (1)
Dementsus on Eestis aladiagnoositud, diagnoositud juhtude arv arvatakse olevat umbes kümme protsenti kõigist juhtudest, kirjutab tervise arengu instituudi ajakiri Sotsiaaltöö oma septembris ilmunud dementsuseteemalises erinumbris.
Tervise arengu instituudi ja tervisekassa andmete kohaselt diagnoositakse Eestis aastas umbes 500 uut dementsuse juhtu.
Veelgi enam. Teenuseid saavad neist vähesed. Tegevusterapeudilt saab abi vaevalt kolmandik Alzheimeri tõve diagnoosi saanud inimest ja kahe aasta jooksul pärast diagnoosi saamist ei ole haigusseisundi korduvhindamisele psühhiaatri või neuroloogi juurde jõudnud ükski patsient.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmete põhjal on dementsus surma põhjuste seas seitsmendal kohal, Eestis see aga 15 levinuma surmapõhjuse sekka ei mahu.
Eesti surmapõhjuste registri andmete järgi on surmatunnistusel surma põhjus dementsus või Alzheimeri tõbi umbes 250 korral aastas.
«Peamisteks aladiagnoosimise ja ravist ilma jäämise põhjusteks võib pidada teadmatust, häbimärgistamist ja teenuste piiratud kättesaadavust,» loetles MTÜ Elu Dementsusega juhatuse liige Chris Ellermaa.
Euroopa Liidus mõjutab dementsus peaaegu 8 miljonit inimest.
Dementsus
Ajufunktsioonide (mõtlemine, mälu, arutlemine, planeerimine) järkjärguline langus.
Ei ole haigus, vaid hulk sümptomeid. Dementsuse süvenemisel ei ole inimene võimeline tegema igapäevaelu toimetusi ja on ka ise sellest häiritud. Samuti võivad muutuda nii tema käitumine kui ka isiksuse omadused.
Pole vananemise normaalne osa. Normaalse vananemise puhul süvenevad mäluprobleemid aeglaselt. Sel juhul võib inimene unustada nimesid, telefoni numbreid või asjade paiknemist, kuid tavaliselt mõtleb ta välja lahenduse, kuidas unustatud nime või numbrit leida. Dementsusega inimene unustab rohkem ja tal on probleeme lahenduste leidmise ja asjade läbimõtlemisega.
Loe rohkem SIIT.