Jahipidamisõigus on muutuste tuules

Jahimehed Foto: Eero Vabamägi

«Me ei poolda liiga tihti seaduse muutmist. Väikesed korrigeerimised, mis tehakse, aga on vajalikud,» rääkis Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Jahiloa eest tuleb järgmisest aastast maksta 25 eurot. Senine 10-eurone tasu on püsinud muutumatuna 11 aastat.

«See pole nii märkimisväärne tõus kui teiste hindade tõus. Raha läheb jahindusse tagasi. Midagi hullu ei ole,» ütles Korts. 

Alates uuest aastast saab jahipidamisloa osta internetimakse või SMS-maksega. Käsimüük, infoliini müük ja mobiilimakse võimalused kaovad. 

Ostetud jahiluba hakkab edaspidi kehtima üks tund pärast ostu.

Kliimaministeeriumi metsandusosakonna jahindusnõunik Aimar Rakko lausus, et eesmärk on vältida olukorda, kus õigus ostetakse vahetult enne keskkonnainspektori saabumist.

«Segaduse vältimiseks saab edaspidi jahipidamisõigust maksimaalselt ette osta kuni 30 päeva. Määramata perioodiks on oht, et see ostetakse kogemata ette kaugemasse perioodi, eksides näiteks aastanumbriga, ja nii võib tekkida olukord, kus jahti peetakse tegelikult ilma jahipidamisõiguse tasu maksmiseta,» ütles Rakko.

Jahipidamislubade hulk pole piiratud ja ostmise võimalused ning reeglid muutuvad sarnaseks harrastuspüügiloaga, ka müügiplatvorm on üks – kalaluba.ee.

Jahipidamisloa tasu on loodusvarade kasutusõiguse tasu, mida makstakse riigieelarvesse ning suunatakse keskkonnatasude seaduse kohaselt jahiulukiasurkondade kaitseks ja jahinduse valdkonna arendusteks. Muuhulgas rahastatakse sellest näiteks jahiulukite riiklikku seiret.

Eestis on hinnanguliselt ligi 15 000 kütti, kellest aktiivselt tegeleb jahipidamisega ja seetõttu ka jahipidamisõiguse tasu maksab neist ligi 9000.

Aastas külastab Eestis ligi 3000 välismaalasest jahituristi.